20.03.2021
Tankla
Transpordi- ja logistikasektori erinevaid osapooli koondavad liidud, samuti turbaliit saatsid riigijuhtidele pöördumised, milles toonitatakse diisliaktsiisi hinna samale tasemele jätmise vajadust ka pärast 1. maid 2022.
Eesti turbasektorit esindav MTÜ Eesti Turbaliit kutsub Vabariigi Valitsust, seotud ministeeriume ning Riigikogu majandus- ja rahanduskomisjoni üles loobuma diislikütuse aktsiisi tõstmisest tagasi 493 eurot/1000 liitri kohta alates 1. maist 2022.
Valitsus peab lähikuudel otsustama, kas tänase aktsiisimääraga jätkatakse ka 2022. aastal, sest ajutise meetmena ette nähtud aktsiisilangetus peaks tagasi pöörduma 2022. maikuus. ELEA nõukogu liige ja VIA 3L juht Rainel Rohtla hoiatas, et kui diislikütuse aktsiisi tõstetakse, siis liigub tankimine uuesti Eestist välja.
Eelmine valitsus alandas tollase rahandusministri Martin Helme (EKRE) survel diislikütuse aktsiisi, mis elavdas majandust ning pälvis tarbijate heakskiidu.
Paraku tehti kriisi ajal Isamaa erakonna nõudmisel otsus, et see langetus oleks ajutine. Samuti pole saladus uue valitsuse suund eelmise valitsuse otsused ära nullida.
„Meie seisame igal juhul püsiva langetuse eest,“ rõhutas EKRE esimees Martin Helme.
Eesti suurimaid rahvusvahelisi autovedajaid ühendavad esindusorganisatsioonid Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ja Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) ning peamiselt Eesti siseriiklikule kaubaveole keskendunud ettevõtjaid esindav Autoettevõtete Liit (AEL) pöördusid Vabariigi Valitsuse, Riigikogu majandus- ja rahanduskomisjoni ning asjaga seotud ministeeriumite poole ettepanekuga mitte aktsiise tõsta.
„Peamiseks põhjuseks, miks Eesti veondus uuesti pead tõstab, on nn kriisimeetmete raames vastu võetud otsus langetada diislikütuse aktsiisi,“ märgib Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige ja juhataja Herkki Kitsing.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimees Einar Vallbaum leiab, et lisaks vedajatele tõstis diislikütuse aktsiisilangetus märgatavalt ka Eesti eksportiva tööstussektori konkurentsivõimet.
“Veoettevõtete vahel on tõsine konkurents ja kulude “optimeerimisega” konkurentsieelise saamine pole õige. Kõrgete aktsiisimääradega mootorikütuse puhul oli riik nagu pooleks jagatud. Need, kes asusid Läti piirile lähemal, said võimaluse tankida naaberriigis odavama kütusega. Selline ei ole normaalne konkurents. Riik peaks hea seisma selle eest, et veoturg toimiks tõrgeteta,“ märkis Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori.
Samasisulise ettepaneku esitas riigijuhtidele ka Eesti Turbaliit.
„Turbatööstuse tuhatkond hõivatut ning tööstusharu tervikuna on tähtis töökohtade ja elatusvõimaluse looja just maapiirkondades. Samuti on turbatööstus üks Eesti eksporti vedavatest tööstusharudes – enam kui 95% meie kogutoodangust liigub ekspordina Eestist välja enam kui sajasse riiki üle maailma,“ kirjutas turbaliidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann.
Ta lisas, et turbatööstus sõltub suures mahus sisendina kasutatavast diislikütusest: seda kulub nii turba tootmisel kui ka märkimisväärses mahus autotranspordi ning, et kütuse aktsiis tõstmisel või langetamisel on meie tooraine omahinnale suur mõju.