EKRE seisab hävimisohus kultuuriloolise pargi eest Tartus

Eesti,
Loone Ots üritusel

2. augustil möödus 144 aastat kuulsa soome-eesti kirjaniku Aino Kallase (1878—1956) sünnist. Sel puhul kogunes poolsada inimest Tartus Sanatooriumi parki, kus aadressil Raja 31a asub Aino Kallase ja tema abikaasa, Eesti Vabariigi silmapaistva teadlase, ühiskonnategelase ja diplomaadi Oskar Kallase (1868—1946) kodumaja, endise nimega Kallaste talu.

Süüdati mälestusküünal ja maja terrassile asetati sümboolne roosbegoonia. Kaks ja pool tundi kestnud sõnavõttudes toodi esile pargi ja hoone väärtust Eesti rahvale. Ühtlasi tauniti tugevalt Tartu linnavalitsuse saamatust Kallaste mälestust jäädvustava hoone ning roheala kaitsmisel.

Ürituse korraldas Eesti Looduskaitse Selts. Koordineeris Irja Alakivi, kes hiljem esines ka sütitava kõnega. Et Tartu praegune linnavalitsus tahab parki hävitada, astusid mitmed Aino Kallase austajad üles kõnede ja ettepanekutega pargi ning hoone päästmise nimel. Sõna võtsid kirjanik, kultuuriloolane ja filmirežissöör Imbi Paju. Ta luges ette ka kirjandusteadlase Leena Kurvet-Käosaare tervituse. Aino Kallase Seltsi poolt Soomest tervitas seltsi esimees Maarit Leskelä-Kärki, tema sõnad luges ette Tartu Tampere Maja kultuurikorraldaja Sakari Neuvonen. Soome Instituudi nimel võttis sõna Anneli Loodus. Heidi Iivari esitas Aino Kallase luulet soome ja eesti keeles.

Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, Eesti Maaülikooli professor, maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse ekspert Kalev Sepp tegi ettepaneku kinnitada Kallaste elupaik koos pargiga ametlikult Eesti 51. rahvusmaastikuks. Häid mõtteid lisas Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige, EMÜ õppejõud maastikuarhitekt Toomas Muru. TÜ rahvatervise emeriitprofessor Astrid Saava rõhutas pargi terviseväärtust. Kunstiloolane Enriko Talvistu rõhutas Kallaste taluhäärberi arhitektuuriväärtust, mille säilitamine oleks monument ka andeka soome arhitekti, 1918. a punavägede käe läbi hukkunud Valter Thomé loomingule. Eino Rantanen, Tartu linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige, selgitas hästi argumenteeritud kõnes vajadust säilitada ja edendada looduskooslusi linnas. TÜ üliõpilaste looduskaitseringi president Karl Joosep Põldsepp kinnitas, et park ja maja on südamelähedased ka noortele.

Oskar Kallas väärib mälestusmärki

Keskkonnakomisjoni aseesimees Loone Ots rõhutas nii Aino kui eriti Oskar Kallase suuri teeneid Eesti riigi ja Tartu linna ees. Oli ju Oskar Eesti Rahva muuseumi idee algataja ning muuseumi rajamise põhikorraldaja. Samuti algatas ta eesti rahvaviiside kogumise ja oli esimese eestikeelse keskõppeasutuse Eesti Nooresoo Kasvatuse gümnaasiumi, praegu Miina Härma gümnaasiumi, esimene direktor. Oskar Kallas oli ka maailma esimene rahvaluuledoktor (1901) ning esimene Eesti Vabariigi saadik Helsingis ning hiljem Londonis. Hindamatu on Oskar Kallase panus ajalehe Postimees säilimisse ning arenemisse nüüdisaegseks päevaleheks – koos Jaan Tõnissoni ja Karl Koppeliga ostis just tema kiratseva lehe välja ning töötas väsimatult ka ajakirjanikuna. Oskar Kallasel puudub seni väikseimgi mälestusmärk tema suurte teenete meenutamiseks. Miks ei võiks selleks saada taastatud park ja maja?

Käest lastud park

Praegune Sanatooriumi park on enamjaolt Oskari Kallase kavandatud ja osalt lausa tema kätega istutatud. Park on 20. sajandi alguse äsjasündinud eesti pargikultuuri väga hea näide. Sajandi jooksul kadunud või hävitatud osad saaks kerge vaevaga taastada, sest Eesti kultuuriloolises arhiivis on alles detailsed kirjeldused ning isegi plaanid koos puude-põõsaste liikide ja arvuga. Pargi keskmes asuv elumaja on Eestis väga erandlik, lausa ainulaadne ehitis, kus eestlaste taluhäärber on ehitatud uusklassikalises stiilis.

Hoone on lagunemas, kaetud graffiti ja muu omaloominguga ega paista enam välja võpsikust, mis vohab omatahtsi. Pargi kunagist hiilgust võime ainult aimata. Kuid sedagi kehvakest kohta ähvardab häving. Ehitusfirma Nordecon on kavandanud parki uue elamupiirkonna. Selle rajamise käigus tuleks suurem osa parki maha raiuda ja rajada asfaltteed ning -parklad, nende vahele aga bituumenkatustega majad.

Pargi kadudes võimenduks praegune Lõuna Keskuse ja selle kõrval asuva mitmetasandilise megaristmiku tekitatav kuumasaar kordades suuremaks. Hüppeliselt kasvaks CO₂ hulk, sest seda tasakaalustav rohelus kaob. Tammelinna kandi elanikud jääks ilma tervise- ja jalutuspaigast. Pargis elab praegu 16 loomaliiki ja palju linde, kes peaks leidma linnakeskkonnas uue kodu või hukkuma. Eesti kaotaks tähtsa muinsusväärtuse, mille senine jätmine muinsuskaitse alt välja on arusaamatu.

Parki mõrvav detailplaneering on pärit aastast 2005. Seaduse järgi võiks selle tühistada. Kuid tartu eelmine koalitsioon kinnitas novembris 2021 uue üldplaneeringu, mis jätkab vanas vaimus, st, hävitab pargi. Kuigi 17 aastaga on muutunud kogu maailma käsitlus keskkonnast ja looduskaitsest, ei ole Tartu suuruselt kolmanda pargi säilitamist isegi arutatud. Tartu linnavolikogu praegune koalitsioon ei tunne pargi saatuse vastu huvi. Vastupidi. Pargi säästmise kaitseks kogutud 1661 e-allkirja ning 34 paberallkirja ei huvita neid üldse. Ometi on kõik kolm koalitsioonierakonda valimislubadustes tõotanud säilitada ja arendada Tartu rohelist linnaruumi ning pidada lugu ajaloomälestistest. Sotsiaaldemokraadid on valimislubaduses lausa sõnaselgelt sätestanud: „Korrastame Sanatooriumi pargi“. Kõigi kolme erakonna lubadused on olnud valed. Kuidas võiks rahvas neid siis usaldada ka teiste linnaeluga seotud lubaduste puhul?

Linnal oleks võimalus osta maa arendajalt välja või pakkuda maadevahetust. Kuid selleks puudub soov. Põhjusi on kerge aimata. Ehitusfirma huvid on Reformierakonna, Isamaa ja sotside jaoks olulisemad kui tartlaste heaolu. EKRE võitleb aga selle eest lõpuni.

 

Loone Ots, EKRE

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused