EKRE seisukoht maksudebati arutelul: makse ei pea mitte tõstma, vaid langetama – ainult nii kasvab rahva jõukus!

Eesti,
©Scanpix
Kai Rimmel, Riigikogu majanduskomisjoni liige (EKRE)

Riigikogus võeti täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena luubi alla Eesti maksusüsteem. Kui Keskerakond kutsus üles maksusüsteemi korrastama (loe: makse tõstma) ja uut liiki maksudele mõtlema, siis EKRE leiab, et Eesti inimeste jõukus kasvab siis, kui teha vastupidist – makse langetada.

Avaldame EKRE saadiku Kai Rimmeli etekande täismahus:

Kui siin maailmas on midagi kindlat, siis on need maksud ja surm, on öelnud USA riigimees Benjamin Franklin.

EKRE kui parempoolse ja konservatiivse erakonna jaoks ei ole maksud aga mitte ainult vahend riigieelarve täitmiseks, vaid majanduse juhtimiseks.

Majanduskasv ei ole meie jaoks mitte abstraktne number, vaid mõõdupuu, mis näitab inimeste ja ettevõtete kasvavat jõukust. Majanduskasv on vajalik, sest ühiskond vajab juurde lisaraha nende ühishüvede tagamiseks, milleks riik on loodud: julgeolek, haridus, tervishoid, oma vaeste eest hoolitsemine, teedevõrgu edendamine.

Kuidas me saavutame pikema aja jooksul kõrge majanduskasvu? Kuidas tagada, et kasv järgmisel kümnel aastal oleks ühe või kahe protsendi asemel viis või kuus protsenti?

EKRE on seisukohal, et majandus hakkab kasvama siis, kui makse oluliselt langetada. Erinevalt Keskerakonnast peab EKRE vajalikuks langetada nii maksude taset kui ka maksude hulka. Ja me ei räägi reformierakondlikust peenhäälestusest ehk poole protsendi kaupa nikerdamisest.

Esiteks käibemaks. Leiame, et Eesti majanduse arengule annab tugeva arenguhüppe käibemaksu vähendamine viie protsendi võrra ehk praeguselt kahekümnelt protsendilt viieteistkümnele protsendile. Eksivad need, kes teevad lineaarse arvutuse ja ütlevad, et laekumised riigieelarvesse vähenevad neljandiku võrra.

Eelmise valitsuse aktsiisifiasko on hea näide sellest, kuidas maksude tõstmine või langetamine ei kujuta endast lineaarset arvutust Exceli tabelis, vaid mõjutab nii inimeste käitumist kui ka majanduse üldist olukorda.

Käibemaks on maks, mis lööb kõige valusamalt just kõige vaesemaid inimesi. Selle langetamine vabastab majandusse kohe üle viiesaja miljoni euro, mis suurendab tarbimist, tuues muuhulgas kaasa ka käibemaksu laekumise tõusu. Samuti ei maksa unustada, et riik ise on väga suur käibemaksu maksja. Seega võimaldab käibemaksu langetamine säästa riigieelarves kümneid miljoneid. Seejuures peame vajalikuks laiendada käibemaksu üheksa-protsendilist soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale.

Maksulangetus toob kaasa majanduse elavnemise, mis lühikese ajaga taastab laekumised maksualanduse eelsele tasandile.

Teiseks, aktsiisid. Kütuse ja alkoholi aktsiisi tõstmise ajal oli EKRE ainus erakond, kes hoiatas, et maksu tõstmine toob kaasa laekumiste vähenemise. Seda ei usutud, ning Eesti riik kaotas eelmise valitsuse ajal kümneid ja kümneid miljoneid eurosid maksuraha.

Nüüdseks on meil olnud aktsiiside asjus juba kaks korda õigus. Alkoholiaktsiisi langetamine tänavu suvel parandas – just nii nagu me ennustasime! – maksulaekumisi, vähendas piirikaubanduse mahtu ning Soome turist hakkas taas rohkem Eestis käima.

Oleme seda meelt, et Eesti majandus kasvaks kiiremini, kui langetaksime veel elektriaktsiisi, riiklikult reguleeritud võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid. Samuti peaks langetama gaasiaktsiisi. Eestis köetakse gaasiga 200 000 kodu, aga erinevalt diislikütusest ei saa seda Lätist tuua.

Praegu on energiahinnad Eestis kõrgemad kui teistes naaberriikides, kaasa arvatud rikastes Põhjamaades. See pärsib meie konkurentsivõimet ja paneb surve alla palgad: kui kõik muud sisendhinnad on naabritest kõrgemad, siis ainus koht, kust kokku hoida, on töötajad. Just sellepärast nõuavad mõned tööandjad meile odavat tööjõudu Ukrainast.

Elektri ja gaasi hinda langetades anname ettevõtjatele võimaluse tõsta palkasid, kaotamata konkurentsis välisturgudel. Eesmärk peaks olema muuta Eesti kõige odavama energiaga riigiks meie piirkonnas.

Milliseid maksupoliitilisi muudatusi me veel vajalikuks peame? Tee- ja veokimaks ei suurenda oluliselt riigieelarvet, küll aga vähendab meie transpordiettevõtete konkurentsivõimet ja suurendab transpordikulusid siseriiklikult, tõstes nii kõiki hindu. Need maksud tuleks kaotada.

Maksustada tuleks lisaks pankadele ka kindlustusfirmade raha, mida praegu Eestist välja viiakse.

Ettevõtluse edendamiseks tuleks tühistada sotsiaalmaksu miinimumkohustus, et muuta atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine.

Ettevõtetel tuleks võimaldada teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi ilma erisoodustusmaksuta.

Regionaalsete eripärade tasandamiseks tuleks sisse viia maksusoodustused ettevõtetele.

Kokkuvõttes – maksulangetused koostöös teiste majanduspoliitiliste hoobadega nagu bürokraatia vähendamine ja infrastruktuuri väljaehitamine suurendaksid järgneva kümne aasta jooksul meie majanduskasvu sellisel määral, et võime hakata võrdlema oma rikkuse taset Soomega.

UU

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused