EKRE: sõna “õigeusk” ei tähenda vaid Moskva patrarhaadile alluvat kirikut, meil on oma õigusjärgne EAÕK

EKRE esimees Mart Helme juhib tähelepanu sellele, kuidas ateismi kaldunud Eestis mängitakse kirikute tegevuse kajastamisel teadmatusest (või teadlikult) trumbid kätte Kremlile ning ignoreeritakse Eesti riigi õigusjärgsuse religioosset tausta.

Eesti uudistest jooksis vaid põgusalt läbi Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku uue metropoliidi valimine aprillis igaviku teedele lahkunud Korneliuse asemele, mis on ilmselgelt ühe religioosse institutsiooni siseasi.

Küll aga on oluline see, kuidas Eesti meedia seda kajastas — erilist vahet ei tehta Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ja Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku vahel — enamasti on see meediale “üks õigeusk puha.”

Nii vahendab BNS: “Õigeusu kirik valis uueks metropoliidiks Vereja Jevgeni”, ERR kirjutas 5. mail “Eesti õigeusu kirik valis metropoliidi kandidaadid” ja 29. mail “Õigeusu kirik valis uueks metropoliidiks Vereja Eugeni” ning Postimees “Õigeusu kirik valis uueks metropoliidiks Vereja Jevgeni.”

Ateistlikus Eesti meediaruumis ei arvestata üldse sellega, et Moskva Patriarhaadi õigeusklike tegevustele kogu mõiste “õigeusk” kinnistamine tähendab järjekindlat Eesti Apostliku Õigeusu kiriku väljatõrjumist meediapildist.

Eesti Vabariigis kehtiva kiriku- ja omandiõiguse kohaselt on tänane Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik aastatel 1920–1945 Eesti territooriumil tegutsenud samanimelise kiriku õigusjärglane, mis säilitas Nõukogude okupatsiooni aastatel oma järjepidevuse paguluses ja taastas tegevuse Eesti territooriumil augustis 1993. Kuna aastatel 1920–1945 tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks peab ennast ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, kestab Eestis alates 1993. aastast kirikutüli (Wikipedia).

“Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on pidevalt püüdnud usurpeerida ainsa õigeusu kiriku rolli Eestis, ta on pretendeerinud õigeusu kiriku kõikidele varadele ja tänu mõnedele Eesti valitsustele need ka saanud, ning ta on Vene impeeriumimeelse mõttelaadi esindaja Eestis,” selgitab EKRE esimees Mart Helme. “Eesti Apostlik Õigeusu Kirik on Eesti ainus õigusjärgne õigeusu kirik, mis kannab edasi riigi õiguslikku järjepidevust!”

Mart Helme lisab, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esiletõstmine on osake Venemaa mõju suurendamisest, mis väljendus ka Aleksander Nevski katedraali ja Pühtitsa ehk Kuremäe kloostri neile kasutada andmises. See on loonud tausta, kus otse Toompea riigihoonete vastas toimub omamoodi venemeelsuse demonstreerimine. Ei saa jätta märkimata, et Vene õigeusu kirikul on väga tugev positsioon siinse venekeelse kogukonna seas — katedraal on pidevalt rahvarohke, kuid riigitruudust seal vaevalt jutlustatakse.

Ka uue metropoliidi valimisest võib omi järeldusi teha. Esiteks, uus metropoliit ei tulnud mitte Eesti vaimulike seast, vaid selleks valiti Moskva Vaimuliku Akadeemia rektor ja Vereja ülempiiskop Jevgeni ehk Vladimir Rešetnikov, kelle vastu kandideeris ka Narva ja Peipsiveere 49-aastane piiskop Lazar ehk Laatsarus, kodanikunimega Aleksandr Gurkin. Jevgeni pakkus kandidaadiks Moskva patriarhaat.

Sinodi sekretär, ülempreester Daniel Lepisk on varem öelnud, et kuna ülempiiskop Jevgeni on Moskva vaimulike koolide rektoriks ja ka siinsest vaimulikkonnast on küllaltki arvestatav osa õppinud Moskva seminaris või akadeemias, siis mingile osale vaimulikkonnast on ta juba läbi kooli tuttav ning ta on Eestis käinud ka suurematel kirikupühadel. Siiski kumab kogu valimisloost läbi see, et endise metropoliidi, Tallinnas sündinud Korneliuse asemele sai täieliku Venemaa taustaga vaimulik.

Eestseisja ehk metropoliit on kiriku juht, kes pühitseb ametisse vaimulikke ja määrab neile teenistuskoha ning lahendab arusaamatusi. Ta on sinodi ja täiskogu eesistuja ning esindab kirikut suhetes riigiga. Sellisesse ametisse oleks sobinud pigem Eesti taustaga inimene — piiskop Lazar on pikalt Eestis elanud.

Erinevate õigeusu kirikute suhted Eestis on endiselt sassis ja kuigi nende klaarimine on vaimulikkonna enda teha, peab Eesti riik tingimusteta toetama õigusjärgsusel põhinevat Eesti Apostlikku Õigeusu Kirikut — Moskva Patriarhaadi poolel on oma tugi Kremlist olemas. Meediaväljaanded aga võiks kasutada kasvõi mõisteid Vene õigeusu kirik ja Eesti õigeusu kirik — mingi selguse saaks ka ateistlik ühiskond.