21.02.2019
Kert Kingo
Teisipäeval tutvustas EKRE oma varivalitsust ja sõna oma plaanide tutvustamiseks said ka erinevad ministrikandidaadid tulevases valitsuses.
Rahandusministrikandidaat Martin Helme teatas, et tulevikus ühendatakse selle ministeeriumi alla ka riigihaldus ning arvukate pisiküsimuste asemel keskendutakse suurtele.
“Maksualandused on meie majandusprogrammis keskne osa ja Eestis on maksukoormust vaja üldse alandada, alustades aktsiisi- ja käibemaksust ehk tarbimismaksudest,” rääkis Martin Helme. “Alandada tuleb ka bürokraatia lõputu vohamine, likvideerides näiteks Riigi Kinnisvara AS-i, aga ka infotehnoloogiakeskuse või tugiteenuste keskuse, mis praegu rahandusministeeriumi all on.”
Martin Helme näeb kokkuhoidu ka riigieelarveliste kulude kärpimises, eriti selle raha osas, mis on sinna kunagi topitud ja liigub aastast aastasse eelarvega kaasas, kusjuures keegi enam ei küsi, kas see ka õigustatud on – ja seda raha on sadu miljoneid. Edasi tuleb vähendada energiahindasid ja tugevdada konkurentsi energiaturgudel, vähendades riigikapitali rolli – Eesti Energia on juba nagu riik riigis.
Ministrikandidaadi sõnul tuleb valmistuda ka euroala ja euro kriisiks – tema sõnul on Eesti käendanud Kreekat, kuid oodata on ka Brexiti-järgset ning Itaalia ja Hispaania kriisi, märgata on ka Saksamaa ja Prantsusmaa majanduse langust, Euroopa Keskpank aga on üles ostnud 80% euroala võlakirjadest miinimumintressidega.
“Varuvariante turgudel pole, kõik võimalused on realiseeritud ja me seisame silmitsi kriisiga, kuid kartellierakondadel puudub vähimgi arusaamine, kuidas seda reguleerida,” lausus ta.
Helme sõnul pole rahandusministeeriumi hiljutine analüüs erakondade lubaduste rahalise poole kohta kuidagi tõsiselt võetav, pealegi on selle koostanud ministeeriumi prouad ja härrad Excelid, kes on ise aastaid aktsiiside tõstmist serveerinud maksude korjamisena. “Meie ettepanek on aktsiise vähendada, mille tulemusel laekumised suureneksid minimaalselt 50 miljonit eurot, meie arvestame 150 miljoniga, aga rahandusministeerium paneb selle 150 miljonit meie puhul miinusesse,” selgitas ta.
Kandidaat lisas, et üldse pole arvestatud ka Rail Balticu osalusest loobumise mõjuga, kus jääks ära 350-400 miljoniline osalusmakse aastas, mis hiljem ilmselt veelgi tõuseb. Suurt kokkuhoidu annab see, kui Eesti lõpetab pagulaste ja odava ukraina tööjõu sisseveo, sest raha ei kulu pagulastele ja odavtööjõu kadumise järel hakkavad tõusma koos palkadega ka sissetulekud, kasvab tarbimine ning elavnenud majandus tõstab ka maksulaekumisi.
Martin Helme sõnul on Eestis koolitatud rahandusministreid mõtlema nagu raamatupidajad seda teevad, kuid tegelikult on rahandusministri käes hoovad, et juhtida majandust. “Seni pole ükski minister seda teinud – mina teen seda!” lubab Martin Helme.
Kaitseminister on Leo Kunnas
Kaitseministrikandidaat Leo Kunnas ütles, et tema ministeeriumi eesmärgiks saab laialdase riigikaitse ülesehitamine mahus, mis võimaldaks kallaletung korral liitlaste saabumiseni võtmepiirkondi enda käes hoida. Tema sõnul on Eesti sellest rehkendusest teinud alles poole, ära teha tuleb ka teine pool. “Teeme kuni 2040. aastani ulatuva sõjalise riigikaitse visiooni ja 2030. aastani ulatuva plaani mitmes variandis, mis käsitlevad erinevaid võimalusi, ja asume neid viivitamatult ellu viima,” selgitas ta.
Olulisemad punktid on Leo Kunnase sõnul detsentraliseeritud juhtimine ehk kaitseringkondade taastamine; sõjaaja kaitseväe suuruse viimine 55 000 meheni, tsiviilsektori ressursside kaasamine, samuti kavatseb ta lõpetada tegevused, mis riigikaitset ei toeta, ning optimeerida kaitseministeeriumi haldusala struktuuri. Alles jäävad Kaitsevägi, Kaitseliit ja välisluureamet, rohkem iseseisvaid asutusi alles ei jäeta ning nende funktsioonid antakse üle Kaitseväele, mõned ka kaitseministeeriumile.
Leo Kunnas lubab sõjaliste kulutuste tõstmist 2,6 protsendini SKT-st. 6,6 miljardi suurusest investeerimisplaanist, mis on kavandatud 8-12 aasta peale, tagasimaksega 40 aastaks, saaks riigikaitse umbes 600 miljonit aastas, millest tuleks ka kaitseelarve kasv. Kuna praegune sõjaline riigikaitse ei vasta riigi vajadustele ja rahaline piir on ees, tuleb seda juurde küsida USA-lt ja Euroopa liitlastelt.
Leo Kunnas ütleb, et praegune riigikaitse rahastamine muudab võimekust vähe, kuid EKRE riigikaitselised plaanid lubavad teatud hulga vägedega riigi ära kaitsta ning veel parem, agressiooni ära hoida!
Kert Kingo kui justiitsminister
Justiitsministrikandidaat Kert Kingo selgitas, et justiitsministeerium on asutus, millest sõltub meie õigusriigi mõiste tõelisus. Selle haldusalas on kohtud, prokuratuur ja mitmed väiksemad üksused nagu notaribüroo, andmekaitseinspektsioon ja teised. “Kohtud on kohad, kust inimesed otsivad oma õigustele kaitset ja meie plaaniks on kohtureform selles mõttes, et panna kohtunikud vastutama oma otsuste eest,” selgitas Kert Kingo.
Tema sõnul on kohtuniku amet eluaegne, aga nii see ei tohiks olla, sest kohtupraktika näitab – kohtunik teeb otsuse, aga kas see on õiguspärane või mitte, selle üle ei arutata, sest sellist järelvalvet sisuliselt pole. Veelgi problemaatilisem on prokuratuur, kes suunab omavoliliselt menetlusi oma suva järgi, otsustab valikuliselt, kas alustab menetlust või mitte ja kui ongi olemas järelvalveüksus, siis praktikas pole selle tööst midagi kuulda.
“Korruptsioon on meil nii laiali läinud, et tema siirded on jõudnud igasse riigiasutusse,” märkis Kert Kingo. “Selleks et inimesed tunnetaks riigi kaitset ja asutused neile õiguskaitset ka pakuks, tuleb teha palju muudatusi – praegu kasvab nende arv, kelle õiglustunnet on riivatud.”
Kert Kingo sõnul tuleb kohtunikega teha tähtajaline tööleping, Riigikohtu kohtunikud aga muuta valitavaks, mitte määratavaks. “Oluline on lõpetada kohtutäiturite omavoli ja teha nende järelvalve põhjalikumaks ja tõhusamaks,” lisas ta. “Praegu me ainult räägime õigusriigist, aga praktikas seda pole, ning meie justiitsreformi eesmärk ongi muuta meie õigussüsteem selliseks, kus õiglus jõuaks iga inimeseni ja me saaksime uskuda oma riiki kui õigusriiki.” (Jätkub.)