EKRE varivalitsuse ministrite visioonid: kõigil aladel on suured muudatused vältimatud

Ministrikandidaadid Kersti Kracht ja Jaak Valge.

Möödunud kolmapäeval Tallinna Radissoni hotellis esitletud EKRE varivalitsuse ministrid tutvustasid oma visioone ja nägemusi.

Haridusminister on filosoofiadoktor ajaloo alal Jaak Valge on juhina töötanud nii ülikoolis kui riigiametites, ning ta ütleb, et on hariduse ja teaduse masinavärki näinud rohujuure tasandilt saati.

“EKRE põhieesmärk on hariduse eestikesksus, mis tähendab truudust Vabariigi põhiseadusele ehk eesti keele ja kultuuri säilitamist ja selle arendamist,” lausus ta. “Oma rahva arvulise vähesuse saame me kompenseerida vaimu suurusega ning oma ühiskonna kui terviku huve teeniva haridussüsteemiga.”

Jaak Valge sõnul on meil olemas väärikad eelkäijad, eestlased on alati olnud tuntud kirjaoskuse poolest ja seetõttu on meil õigus loota, et Eesti haridus oleks ka tänapäeval maailma parim. “Me peame kujundama spetsiifiliselt loomisvõimelisi ja rahvuslike väärtushinnangutega inimesi, kes teevad oma elust meistriteose ja panustavad ühiskonda,” rääkis ta.

Ministrikandidaadi sõnul peab hariduse sisu ja selle andmise meetod olema kooskõlas tänase ühiskonna hoiakute ja seal toimuvate muutustega, aga vastustama peab lahendusi, mis ei edenda kõrgemaid väärtusi, sealhulgas pereväärtusi ja eestluse huve. Haridus peab reeglina olema eestikeelne.

“Haridust näeme kõikidel astmetel tervikuna, see vajab süsteemset reformi ja mitte ainult näiteks kõrgkooli süsteemsetest huvidest lähtuvalt, vaid üldhariduse, ametihariduse ja kõrghariduse sidumist üheks ühiskonnale vajalikuks hariduslikuks tervikuks,” selgitas Jaak Valge.

Üldhariduse suureks probleemiks peab ta õpetajate väikeseid palku ja keerulisi töötingimusi. “Me näeme aastaks 2023 õpetajate palga viimist 150 protsendile Eesti keskmisest palgast ning viime sisse ka klassijuhataja palga ja piirkondlikud koefitsendid. Näeme ka kooli juhtiva rolli arendamisel õpetajatele suurema tähtsuse andmist,” rääkis Valge.

Kõrghariduses näeb ministrikandidaat kolme probleemi. Esiteks ei ole see suunatud näoga Eesti ühiskonna vajaduse poole; teiseks langeb kõrghariduse kvaliteet kiiresti ja katastroofiliselt, nii et paarikümne aasta tagust ülikooli edendanud inimesed ei tunneks seda täna enam äragi; ja kolmandaks on kõrghariduse kõrgeim osa muutumas kiiresti inglisekeelseks.

“Eesti teadus nõuab suuremaid investeeringuid kui teised erakonnad on arvanud. Ühiskonna vajadustega kõrgelt lõimitud teadus on see, mis meid edasi viib,” arvab Jaak Valge. “Teiste erakondade pakutud 1% pole piisav ja EKRE arvates peaks see olema 2%, aga enne tuleb teadus ja tema teemad pöörata näoga ühiskonna poole – kõik see on teostatav, probleemide lahendamine on võimalik ja EKRE hakkab sellega tegelema!”

Majandus- ja ettevõtlusminister on Kersti Kracht, kes oli aastatel 2013–2017 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president, 2008–2013 EVEA asepresident, 2002 – 2012 Eesti Naisettevõtjate Liidu president, 2002 – 2010 Väikeettevõtluse Nõukoja liige MKM-i juures, ettevõtja alates 1987. aastast, mitme äriühingu juhatuse liige ja konsultant, praegu on ta Tallinna linnavolikogu liige, linnavara komisjoni aseesimees ja revisjonikomisjoni liige.

Kersti Kracht ütleb, et on ettevõtluses 1987. aastast, tal on nii majandusalane kõrgharidus kui ka omandatud kogemused. “Majandus on oluliseim valdkond, sellest sõltub, kui hästi riik funktsioneerib ja kui palju suudab ettevõtlus luua väärtust, et me elaksime jõukalt,” rääkis ta.

Ministrikandidaadi sõnul on vaja välja töötada meetmed, et ettevõtlus läheks hästi ka väljaspool “kuldset ringi” ehk Harjumaad Tallinna ümber, ja et see areneks ka Lõuna-, Kagu- ja Kirde-Eestis. “Me peame looma võimalused tööstusele, mis väärindab lõpuni siinset toorainet – see loob tootmisest lisaväärtust ja annab riigile rikkust juurde,” väitis ta.

Suurimateks väljakutseteks, mis majandusministeeriumil ees seisavad nimetas Kersti Kracht Rail Balticu projekti peatamist, olemasoleva raudtee korrastamist, kogu infrastruktuuri väljaarendamist ja eriti põhimaanteede muutmist neljarealisteks. Samuti on olulised teemad energiasüsteemi lahtiühendamine Venemaa küljest ja kõik, mis puudutab energiatasusid, seda alandamise suunas.

“Ettevõtjad on aastaid rääkinud, et neil on suured tööjõukulud – me peame kokku liitma kõik energia-, kütuse ja tööjõukulud, ja neid aitama neid just energia- ja kütusetasude alandamisega,” rääkis ministrikandidaat. Kuna MKM haldusalas on ka EAS ja Kredex, tuleb ka nende tööd reformida ja parandada väikeettevõtete rahastamise võimalusi, mis Krachti sõnul on aastaid olnud probleemiks kõigis EL-i riikides, sellest on räägitud, kuid midagi pole ära tehtud.

“Olen aastaid väikeettevõtjate esindajana käinud erinevate ministrite juures – edu saavutamiseks on vaja ministeeriumide koostööd, sest kui igaüks ajab oma asja, siis ei saa riik areneda,” märkis Kersti Kracht. Jutt käib just majandusministeeriumi koostööst rahandus- ja justiitsministeeriumiga, millest sõltub tema sõnul majanduse alustalade ehk maksusüsteemi ja seadusandluse edukus. “Kindlasti on esimene koht, kust alustada kahe ministrikoha ühendamine,” sõnas ta.

Sotsiaal- ja tervishoiuminister on Hasso Uuetoa, kes on alates 2011 Göteborgi Ülikooli Sahlgrenska haigla kardioloog, aastatel 1993 – 2011 oli Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog, on Saku valla volikogu liige ja volikogu revisjonikomisjoni aseesimees.

Hasso Uuetoa ütles, et ta üritab panustada ka Eesti inimeste tervisesse, kuid peamiselt tegutseb ta praegu siiski Rootsi Kuningriigis. Tema hinnangul on praeguses sotsiaalministeeriumis küll kaks ministrit, kuid olukord on sellegipoolest keeruline ja paranemist pole näha. Ministeerium aga on suur kulukoht, kuhu sel aastal läheb 44% eelarverahast, sealhulgas 1,5 miljardit tervishoidu.

“Oleme probleemi ees, kus rahvastik vananeb, töökäte hulk väheneb ja igal aastal lisandub 4000 inimest, kes on 65+ ja 1600-1800, kes on 85+,” rääkis ta. “Igal aastal planeeritakse 40 miljonit lisaraha, kuid juba mõne aasta eest tehtud arvutuste järgi oleks isegi praeguse taseme säilitamiseks vaja 70 miljonit, tervishoiu kvaliteedi parandamiseks veelgi rohkem!”

Valdkonna põhiküsimusteks, millega tuleb tegeleda, nimetab ta pensionikasvu, omastehoolde toetamist, tervishoiu poolelt ravijärjekordade lühendamist, esmalt aga meditsiini kvaliteeti ja kättesaadavust.

Kommentaarid