08.06.2019
Eesti-Vene kontrolljoonel hoiavad peale väikese piiritara lõigu migrante tagasi ka karuputked. Pilt on illustratiivne.
Hiljuti kokku saanud Euroopa Liidu siseministrid toetasid osaliselt ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise kiirendamist ja tõhustamist.
Võrreldes 2015. aastaga on Euroopa Liidu võimekus migratsiooniga toime tulla veidi paranenud. Üks oluline lüli siin on ka võimekus saata tagasi need inimesed, kelle olukord ei ole nii ränk, et neil oleks õigus rahvusvahelisele kaitsele ehk pagulase staatusele. Üle-eelmisel aastal suudeti tagasi saata vaid 37 protsenti sellistest Euroopasse tulijatest.
Euroopa Liit loodab abi karmimatest reeglitest ja tähtaegadest. Esmakordselt siseministrite kogunemisel Eestit esindanud Mart Helme (EKRE) ütles, et ta ei ole oma kriitilist meelt Euroopa migratsioonipoliitika suhtes kaotanud. Eesti valmisoleku tõstmiseks võimaliku rändekriisi puhul on siseministeeriumil plaanis seadusemuudatused.
“Me võtame maha tähtajad asüülitaotlejate puhul, kui neid tuleb sadu ja sadu korraga, ja me ei pea neile tagama kõiki neid asüülitaotleja hüvesid, tugiisikut ja kõiki neid rahalisi toetusi, sest see käiks ka Eesti riigile üle jõu,” selgitas Helme.
Pagulastele tähendab see ootamist mugavusteta pagulaskeskustes, mis peaks neid enne rännuteele asumist mõtlema panema – Euroopa kogemus näitab, et nad teavad täpselt, kus neile midagi pakutakse. Ennekõike aga tuleb selliseid massisaabumisi ennetada ja ära hoida.
Küsimuses, kuidas liikuda edasi asüülisüsteemi reformiga, seistakse Euroopa Liidus jätkuvalt paigal. “Et leida läbirääkimistel raskuskese, mille peal on kõik nõus seisma, võtab väga kaua aega,» nentis siseminister Mart Helme «Aktuaalsele kaamerale».
Allikas: ERR