Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Enamik eestlastest pagulasi siia ei taha, kuid samast kultuuriruumist tulijate vastu pole

-
08.03.2018
Pagulasvastane meeleavaldus
© Kristjan Teedema/Scanpix

Taas on üks uuring näidanud, et valitsuse immigratsioonipoliitika ei lähe suuresti kokku Eesti rahva tegeliku tahtega.

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel korraldatud iga-aastasest väärtushinnangute uuringust selgus muuhulgas, et 78 protsenti inimestest peab kvoodipagulaste lahkumist Eestist heaks või pigem heaks nähtuseks.

“Suhtumine immigratsiooni on muutumas järjest olulisemaks teguriks Eesti inimeste valijakäitumises, mistõttu püüab väärtushinnangute uuring neid hoiakuid igal aastal kaardistada,“ rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak.

Inimestelt küsiti, kas see on nende arvates hea või halb, et kvoodipagulased lahkuvad Eestist. 78 protsenti vastanutest pidas seda heaks või pigem heaks, 11 protsenti pigem halvaks või halvaks ning 11 protsenti ei osanud oma hinnangut nähtusele anda, vahendab BNS.

Viimasel kolmel aastal on inimestelt küsitud, kui palju oleks Eestile jõukohane ühes aastas pagulasi vastu võtta. Kui 2016. aastal hinnati keskmiselt jõukohaseks arvuks 30, siis nii 2017. kui ka 2018. aasta uuringutes oli selleks arvuks 20. Vastajaid, kes peavad jõukohaseks arvuks 0, oli 2016. aastal 23 protsenti, 2017. aastal 18 protsenti ning tänavu 19 protsenti.

Samasse teemavaldkonda võib paigutada ka üldised hoiakud immigratsiooni suhtes erinevast kultuuriruumist. Endiselt on enamuses vastajad, kelle arvates erinevast kultuuriruumist võiks väga vähestel inimestel või üldse mitte lubada siia elama tulla. Need vastusevariandid valis 2016. aastal 72 protsenti, mullu 66 protsenti ning tänavu 63 protsenti vastanutest.

Jätkuvalt on suhtumine valdavalt positiivne immigratsiooni samast kultuuriruumist. 2016. aastal ütles 71 protsenti, 2017. aastal 79 protsenti ning 2018. aastal 76 protsenti, et samast kultuuriruumist võiks lubada paljudel või piiratud arvul Eestisse elama tulla.

Siinkohal tulebki nentida, et rahva üldine arvamus on suuresti vastupidine valitsuse aetava poliitikaga, kes on kvoodipagulaste vastuvõtmisel solidaarsusele viidates alati Euroopa Komisjoni survele suuremal või vähemal määral järele andnud.