Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael räägib oma intervjuus ERR-ile kokku terve rea küsitavusi – tema ülioptimistlik nägemus ei tundu realistlikuna.
“Euroopa Liit tuleb edaspidi maailmas rohkem esile ja muutub võimsamaks, mitte vastupidi,” kirjutab Tael, kes samas märgib ära nii Suurbritannia lahkumise EL-ist kui ka rändekriisi. Mõlemad mainitud protsessid alles hakkavad mõju avaldama, sest britid on kohe lahkumas ja rändekriisil sisulist lahendust ei ole – EL pigem jätkab võõraste vastuvõtmist ja liikmesriikidele pealesurumist, mistõttu see probleem pigem kasvab ja võimendub.
“Aga mis puudutab majandus- ja rahandusliitu, siis siin ei ole üldse mitte mingisuguseid põhjuseid kahelda. Seal toimub pidev areng samm-sammu haaval ja turvalisema Euroopa Liidu poole,” teatab Tael. Paraku on EL-is näha Saksamaa ja Prantsusmaa soovi olla majanduses vedurid ja seda teiste arvelt – Tael jätab märkimata isegi selle, et Baltimaad pole 15 aasta jooksul saanud vanade liikmesriikidega võrdseid põllumajandustoetusi.
Tael räägib solidaarsusest ja empaatiast EL-i riikide vahel, kuid jätab tähelepanuta selle, et osa riike suhtub kasvõi rändesse tõsidusega (Ungari), olles oma piire kindlustanud, teised jälle lasevad migrante vabalt sisse (Kreeka) – miks peaksid esimesed võtma teiste hooletuse EL-i piiride kaitsel enda kanda?
Siiski nendib Tael, et Ungari ja Poola ilmutasid algusest peale suhteliselt vähe empaatiat nende rinderiikide suhtes ja väga selgelt ütlesid välja, et nad võitlevad oma ühiskonna eest. Ise ta seda ei toeta, öeldes, et “see ei ole ka koht, kus me saaksime moodustada mingisuguse ühisrinde terve ülejäänud Euroopa Liidu vastu.” Ta jätab kahe silma vahele selle, et ka Lääne-Euroopas muutuvad ühiskonnas tugevamaks jõud, kes tahavad oma ühiskonda kaitsta ja mitte minna kaasa hukutava “avatusega”.
Taeli kliimateemaline jutt kajastab täielikult neid seisukohti, mis EL-is on asju läbi mõtlemata ette võetud – ta ei üritagi rääkida sotsiaalsetest tagajärgedest, nentides vaid: “põlevkivi saanuks otsa varem või hiljem niikuinii.”
Kahjuks ei näe euroametnik ka seda, kui üleideologiseeritud on EL vasakpoolses ja liberaalses võtmes, kuidas seal vabadusi piiratakse (eriti sõnavabadust) ja milliseid vastuolusid alles hakkab tekitama föderaliseerimine.
Kaja Taeli jutt on täielikult euroajupesu saanud ametniku jutt ja tema väide, et Euroopa Liidus ei maksa kahelda, paneb sellest küll kahtluseussikese rohkem närima.