Euroideoloog Henrik Hololei ei taha piirikontrolli, transpordiametnik Hololei jälle tahab?

Eesti,
©Küllike Rooväli/Postimees
Henrik Hololei tunnistab küll kontrolli vajadust lennujaamades, kuid dokumentide kontrolli sisepiiridel peab valeks.

Euroametnike mõttelaad pole tõenäoliselt sama, mis Eesti tavakodanikul, sest sellele on peale löödud Brüsseli pitser.

Alustaks tuntud ütlusest: “Ütle mulle, kes on su sõbrad…” Intervjuus Toomas Sildamiga nimetab Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei jalgpalli aluseks võttes parimaks ründajaks Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni ja parimaks kaitsjaks Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit, keskmängijateks Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckerit ja Euroopa Ülemkogu president Donald Tuski ning ääremängijaks Hispaania uut padusotsialistlikku peaministrit Pedro Sánchezi.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Mis aga puutub ilmselgelt EKRE-vaenuliku Hololei loogikasse, siis lonkab see kõigi nelja jalaga. Nii ütleb ta, et migratsioonitemaatika on üle-euroopaline probleem, millel saavat olla ainult üle-euroopalised lahendused. “Mis on alternatiiv? Et hakkame kõik oma piire sulgema? Me ei saa kahtluse alla seada oma inimeste vaba liikumise põhimõtet, mis ongi teinud Euroopast tänapäevase Euroopa,” arvab Hololei.

Vastuseks Sildami küsimusele, kas kontrolli taastamine sisepiiridel tähendaks Schengeni lõppu, vastab euroametnik: “See võib tähendada inimeste vaba liikumise lõppu, tõepoolest. Seda ilmselt mitte keegi ei taha, sest tooks tagasi piirangud eurooplastele endile, millest oleme kümnendite vältel üritanud lahti saada.”

Kuna aga tegu on transpordiametnikuga, küsib Sildam, et kas lennujaamade turvakontrolliga pole liiale mindud ja on sellest üldse kasu olnud? Hololei alustab sellest, et eelmisel aastal ületas Euroopas lennureisijate arv ühe miljardi piiri, veerand sajandiga on see kolm korda suurenenud. Euroopa on muutunud inimestele kättesaadavamaks ja väiksemaks, tänu sellele on tekkinud odavlennufirmad, mis viivad Euroopas juba üle poole kõigist reisijatest.

“See kõik on väga tore. Nagu ka see, et inimesed tahavad lennule minnes kahte asja, milles peitub kogu lennunduse, laiemalt terve transpordisektori oluline väljakutse: ohutus ja turvalisus. Kompromisse pole teha võimalik. Aastakümneid on lennundus olnud terroristide üks meelissihtmärke ja paraku on seda endiselt. Õnneks oleme suutnud lennunduse väga turvalisena hoida,” selgitab ta nüüd juba kontrolli vajadust.

Siit tulebki välja see moment, millest EKRE on juba pikemat aega rääkinud — Hololei-sugused ametnikuhinged või siis ideoloogiatöötajad näevad suurt probleemi selles, kui reisijatel kontrollitakse lihtsalt dokumente, saamaks teada, kas neil on õigus Euroopas vabalt ringi reisida ja kas nad pole tagaotsitavad; samas aga tunnistavad nad vajadust terroriaktide ennetamiseks lennujaamades inimeste pagasit ja sõiduvahenditesse kaasa võetavaid asju kontrollida. Seejuures on teada, et dokumendikontroll võtab oluliselt vähem aega kui pagasikontroll, ja pole inimestele ka nii ebamugav. Ometigi nähakse esimeses Schengeni põhimõtetest taandumist, teises aga vajalikku turvalisuskontrolli.

Siin on oluline mõttekoht kõigile — kui terrorism on ikkagi reaalne oht ja sellega seotud isikud liiguvad riigist riiki, nagu seda on teinud Brüsselis, Pariisis, Stocholmis või Turus inimesi tapnud pühasõdalased, siis kas veidi aega rööviv dokumentide kontroll sisepiiridel ikka on nii suur vaev ja õiguste piiramine, kui vastutasuks saame turvalisema keskkonna, milles potentsiaalsed terroristid vabalt liikuda ei saa?

Toomas Sildami intervjuudest aga ei puudu kunagi EKRE temaatika — ju siis häirib erakond oluliselt nii peavoolumeedia kui euroametnike mugavat elu. Rahvuskonservatiivide tegemistele aga on selline jutt pahaloomulisest toonist ja serveerimisest hoolimata siiski tunnustus ja tõestus, et aetakse õiget asja — kui see oleks tühi vaimunärimine, mis inimesi ei huvita, siis see ju vasakliberaale ei loksutaks. Hololei aga näitab ise kadakasakslikku suhtumist, kasutades oma vastaste puhul sõnaühendit “lumpenpoliitika”.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused