Euroopa Komisjon: Rail Balticu üle otsustades rahvaküsitlustega ei arvestata

Rail Baltica Pärnu jaam

Euroopa Komisjoni teatel ei ole Rail Balticu rahastus tulevasteks eelarveperioodil garanteeritud, ent tulevase rahastusotsuse tegemisel võtab EL arvesse faktoreid nagu jätkusuutlikkus ja lisandväärtus, rahva arvamust Komisjon otseselt arvesse ei võta.

“Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) investeerimisotsused tehakse projektide väärtuse alusel. Arvesse võetakse faktoreid nagu EL-is loodud lisandväärtus, projekti küpsusaste, mõju ja kvaliteet. Kriteeriumid on nii CEF-i kui sarnaste finantseerimisasutuste puhul sätestatud õigusaktides ning rahvaküsitlus hinnatavate kriteeriumite sekka ei kuulu,” vastas Euroopa Komisjoni transpordidirektoraat Rail Balticu vastaste leeri kuuluva Priit Humala päringule, kas EL rahastab raudteeprojekti ka siis, kui küsitlused näitavad, et Baltikumis on toetus projektile väiksem kui 50 protsenti.

Vastuses Humalale märkis Komisjon ka, et TEN-T transpordivõrkusid puudutav seadusandlus näeb ette, et EL-i liikmesriigid peaksid programmis ette nähtu ellu viima 2030. aastaks. Kuna programmi kuulub ka Rail Balticu raudteeprojekt, on ka selle tähtaeg aasta 2030. Liikmsesriikidel on kohustus võtta tarvitusele asjakohased meetmed, et tähtajaks tulemused saavutada, kirjutas direktoraat.

Humal küsis enda päringus, missugused on Balti riikide võimalused rahastada projekti ülejäänud osa järgmisel EL-i rahastusperioodil, kui ühenduse eelarvest selle jaoks raha ei leita. “Küsimus on hüpoteetiline nii kaua kui tulevane finantsraamistik on teadmata,” vastas direktoraat ja märkis, et alates 2003. aastast on tehtud hulk poliitilisi avaldusi, mis viitavad Rail Balticuga seotud riikide pühendumust projektile. See näitab Komisjoni hinnangul, et projekti motiveerivad EL-i rahastusest hoolimata majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaga seotud hüved.

Lisaks CEF-ile ja teistele EL-i rahastusinstrumentidele saavad Balti riigid vajaduse korral kasutada ka teisi rahastus- ja finantseerimisallikaid, mis transpordiprojektide puhul tavaliselt kasutusele võetakse. Muuhulgas saaks kaaluda ka laenu Euroopa strateegiliste investeeringute fondist (EFSI), seisab transpordidirektoraadi vastuskirjas. Komisjon lisas, et liikmesriigid peavad ise otsustgama, mis on kõige sobivam lahendus sääraste kõrge prioriteediga projektide elluviimiseks.

Seni on EL-i antud kaasrahastus ehk ligikaudu 700 miljonit eurot eraldatud arvestades, et projekt on arenemisjärgus ehk planeerimis- ja ettevalmistusfaasis. CEF annab rahastust konkurentsipõhimõttel, nii et tulevane rahastus pole ühelegi projektile ette garanteeritud, märkis direktoraat vastuseks Humala küsimusele, kas EL saab kinnitada, et katab 80 protsenti kogu Rail Balticu projekti maksumusest, nagu Balti riigid plaaninud on.

Samas märkis direktoraat vastuses, et Rail Balticu ehitamine on tõenäoliselt EL-i jaoks kõrge priorteediga projekt ning sellel on võimalus saada vajalikku rahastust. Üks vajalikest eeltingimustest on aga kindlasti see, et edukalt viiakse ellu projekti praegune faas, mille jaoks juba CEF-ist raha eraldatud on, seisab kirjas.

NB! OLULINE:

Eelmisel sügisel oktoobris räägiti Brüsselis Leedu saatkonnas toimunud mõttekojas Euroopa Liidu ja kolme Balti riigi ühisprojektina valmivat Rail Baltica võrgustikku käsitleval arutelul hoopis teistsugust juttu. Euroopa linnade ja regioonide nädala raames toimunud kohtumisel käidi Tallinnat Berliiniga ühendava ja lisaks Eestile ja Saksamaale ka Lätit, Leedut ja Poolat läbiva raudteeprojekti kohta välja mitu murekohta. Põhjamere ja Balti võrgustiku koordinaator Cathrine Trautmann ütles siis:

“Minu sõnum liikmesriikidele on see, et nad peavad koostööd tegema oma regioonide ja linnadega. Side valitsuste ja omavalitsusjuhtide vahel ja side Europarlamendi esindajatega on väga oluline,” rääkis Põhjamere ja Balti võrgustiku koordinaator Catherine Trautmann, kelle sõnul ei saa Rail Baltica projekti ellu viia ilma kohalike inimeste toetuseta, sest raudtee ehitamine mõjutab neid otseselt. Samuti on Rail Baltica üks Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ehitamise tingimus.

Uutele Uudistele paistab, et asjad Euroopa Liidus toimuvad nagu Nõukogude Liidus, kus oli palju ilusat juttu, kuid suurehitused viidi ikkagi ellu sunniviisiliselt ja kellegi arvamust küsimata.

UU

 

Kommentaarid