Euroopa Liidu tegemiste puhul on vaja õigusselgust aluslepingutest kinnipidamise osas

Eesti,
- Updated
©Uued Uudised
Euroopa Liidu ühismeetmed vajavad selgeks rääkimist, mitte tingimusteta heaks kiitmist. Pilt on illustratiivne.

Eesti poliitilisel ja meediamaastikul valitsev ärategemissoovist lähtuv tõmblemine takistab paljuski asjade normaalset läbiarutamist, samas kui seda on riiklikes huvides kindlasti vaja teha.

Riigiõiguse ekspert Paloma Krõõt Tupay ütles ERR-ile, et kuna EL-is võetakse esmakordselt ühislaenu ja plaanis on plastikumaks, siis on paratamatud kahtlused, et kas need on EL-i aluslepingutega kooskõlas – siin ongi vaja õigusselgust.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Jaak Madissoni ideed laenuvõtmine ja plastimaksu kogumine kohtus vaidlustada ei ole Tupay arvates põhjust karta, sest vaidlus aitabki seda selgust saada – sama juhtus ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) puhul, kui õigluskantsler otsustas selle riigikohtus vaidlustada.

“See on õigusselguse tekitamine kohtu abil, et näha kuivõrd kaugele võivad teatud EL-i mehhanismid minna, et olla kooskõlas kehtiva Eesti riigisisese õigusega,” selgitas ta.

Tupay rõhutab, et ELil puudub õigus ise makse koguda ja kui iga liikmesriik hakkab ühislaenu finantseerimise nimel koguma plastmaksu, tekib täiendav õiguslik ebamäärasus.

“Inimesed tunnevad, et EL-i pädevused ja kompetentsid on laienemas üle selle, mida on võimalik selgelt välja lugeda aluslepingutest,” ütles ta. Nii tuleb inimestele anda rohkem kindlustunnet, ja kui EL-is anda mõnele institutsioonile mingis teemas, näiteks ka maksuküsimustes rohkem õigusi, tuleb sellele kehtestada ka vastav kontroll – muidu on oodata euroskeptitsismi õigustatud tugevnemist.

Ühislaenuga on asjad veel pooleli ja kuna Euroopa Parlament on ühislaenu ja eelnõu osas vastumeelsust avaldanud, siis seisavad suuremad heitlused veel ees, sest ka Saksamaal usutakse, et lepe on õiguslikult piiripealne.

Mis aga puutub nende teemade arutamisse Eestis, siis just meedia ja opositsioon keerutavad mistahes küsimusest kohe üles süüdistustelaine või otsivad kõmu, näiteks poliitikute erinevatest arvamustest plastikumaksu osas.

Nagu näitas õigusabilepingu lugu, kasutatakse poliitilises mudamaadluses ära kõik, mida saab valitsuse vastu ära kasutada.

Kahtlused EL-i normaalse toimimise suhtes on sageli vägagi põhjendatud, aga kui mõni poliitiline jõud selle välja ütleb, hakkab kompromissitute eurolojalistide seas kohe ärritatud herilasepesa sumin pihta.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused