02.09.2019
Eesti ja Soome on naabrid ja meil on palju nii ühendavat kui ka eraldavat.Pilt on illustratiivne.
EKRE saadik Euroopa Parlamendis Jaak Madison pakub välja kaasalöömise ühe algatusega.
„28. augustil vahendas Rootsi väljaanne Svenska Dagbladet, et Soome president Sauli Niinistö on teinud ettepaneku süvendada kaitse- ja julgeolekupoliitikas koostööd Rootsi ja Norraga. Sellise avalduse tegi Niinistö kohtumisel Soome suursaadikutega Helsinkis.
Sauli Niinistö ettepaneku kohaselt kogunevad septembri algul kolme riigi peaministrid, kaitse- ja siseministrid, et vahetada kaitsepoliitika valdkonnas informatsiooni ning leida võimalusi koostöö suurendamiseks. Tasub märkida, et selline algatus tuli vahetult peale president Niinistö kohtumist Venemaa ametivenna Vladimir Putiniga.
Eestis ei ole Niinistö algatus paraku kõlapinda leidnud, kuigi peaks. Meie välispoliitiline ülesanne peab olema jälgida naabruskonnas toimuvaid arenguid, eriti kui küsimuse all on julgeoleku poliitika. Ma usun, et vähemalt välisministeerium on sellega. Seda, et nad ei ole, oleks isegi minul raske uskuda.
Tuleb meeles pidada, et Soome sõjaline kaitsevõime on Euroopa üks parimaid, kui isegi mitte parim. Soomel on olnud pikaajaline koostöövorm Rootsiga, kuid siiani Norraga on see puudunud. Aeg-ajalt on tõstatunud ka Soomes debatt liitumise üle NATO-ga, kuid leppida tuleb sellega, et Soome kooskõlastab sellist otsust Rootsiga. Kui üks ei liitu, ei tee seda ka teine ning vastupidi.
Samas on see iga riigi iseseisev poliitika ja teiste ülesanne ei tohigi olla nende otsuse kritiseerimine. Kuid algatus süvendada koostööd kolme riigi vahel, kus üks riik ehk Norra on NATO liige, on samm edasi laiema alliansi loomiseks. Eesti ei tohiks siin pealtvaatajaks jääda.
NATO on olnud ja jääb loodetavasti veel pikaks ajaks Eesti põhiliseks julgeolekugarantiiks, kuid arvestama peab erinevate võimalustega. Meie põhiline liitlane on olnud Ameerika Ühendriigid, kel on kahtlemata omad geopoliitilised huvid meie regioonis, kuid meie ülesanne on neid suhteid hoida ja veelgi parendada. Hoolimata mõne Euroopa Liidu juhtriigi katsetest suhete halvendamiseks või meie poliitikute mõnitustest meie liitlasriigi presidendi administratsiooni aadressil.
Kuid NATO ei ole ainult Ameerika Ühendriigid, vaid näiteks ka Türgi ja Kreeka, kes omavahel ajalooliselt konfliktis. Lisaks veel Saksamaa ja Prantsusmaa, kes taaskord suurendavad flirti Venemaaga ja peab olema hea kujutlusvõimega, et näha nende riikide soovi või vastutustunnet sekkumaks vajadusel sõjalisse konflikti.
Loodame, et seda muidugi ei tule. Kuid selleks peab iga riik alati halvimaks valmistuma, et halvim jääks saabumata. Seetõttu on äärmiselt oluline, et Eesti välispoliitika oleks suunatud Soomele, et näidata meie vajalikkust Soome kaitsevõime tagamisel.
Talvesõda soomlaste ja Punaarmee bolševistide vahel näitas kahjuks selgelt stsenaariumi, mis juhtub kui Soome lahe lõunakallas on langenud. Helsinki pommitamine lennukitelt, mis väljusid Tallinnast, sai toimuda kahjuks kahe teguri tõttu. Esiteks meie hääletu alistumine, erinevalt Soomest.
Teiseks puudulik sõjaline koostöö meie piirkonna riikide vahel, mis tegi paraku Nõukogude Liidule kergeks Balti riikide eraldi murdmise. Kes ajaloost ei õpi, on sunnitud seda kordama variatsioonidega. Seetõttu peab Eesti ülesanne olema integreeritud Skandinaavia riikide kaitsekoostöösse.“