21.11.2019
Soomlased vaevlevad niigi migratsiooniprobleemide käes – nüüd tahetakse sellesse hullumeelsusesse ka Eesti kaasata.
Eestis keerutatakse üles “ksenofoobset” skandaali ühe Soome erakõrgkooli ümber, samas kui riigi otsus tegutsemisluba mitte anda oli ainuõige.
Jutt käib Soome erarakenduskõrgkoolist Haaga-Helia, kes soovis Tallinnasse Porto Francosse rajada hotelliteenindajate kõrgkooli, kuhu plaanis võtta tudengeid peamiselt kolmandatest riikidest, haridus- ja teadusministeerium aga koolile tegutsemisluba ei andnud, kirjutab BNS.
Haaga-Helia rektori Teemu Kokko sõnul ütlesid ministeeriumi esindajad kohtumisel, et Eesti poliitiline kliima on selline, et koolile pole võimalik luba anda, seejuures oli tema sõnul suures osas tegu siseministeeriumi otsusega. Probleemiks olevat nimelt kolmandatest riikidest tulevad tudengid.
Kolmapäeval kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand rahvusringhäälingule, et julgeolekukaalutlus pole aga ainus murekoht.
“Kui me algatame ühe kõrgkooli Eestis, anname talle loa tegutseda, siis me peaksime pakkuma garantiid, et see oleks püsiv ja tõsine ettevõtmine, aga Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri hinnangul ei ole selge, et jätkusuutlikult selline kool siin tegutseda saab ja see põhjus, miks võib-olla ei saa, ongi seotud sellega, et me ei saa anda lubadust, et kõik need potentsiaalsed tudengid siia üldse viisat saavad,” rääkis Reimand ERR-i raadiouudistes.
Reimand nentis samuti, et Eesti tööjõuturul puudub ka vajadus hotelliteenindajate järele.
Tegelikult on otsus Haaga-Helia kooli siia mitte lubada täies kooskõlas riikliku poliitikaga, mis näeb ette massimigratsiooni lõpetamise – kuna Eestis pole hotelliteenindajaid vaja, siis ei rahuldaks see mitte Eesti, vaid kellegi teise tööjõuvajadusi.
Samas aga oleks reaalne oht, et kool asuks tegutsema migratsioonipumbana, mis puudutaks ka Eestit, sest paljud koolilõpetajad üritaks ka siia jääda – selleks nad siia tulevadki. Lisaks on ka hotelliteenindajate eriala selline, kuhu võiks “õppima” tuua praktiliselt igaühe.
Poliitkorrektset multikultiteed pidi minevat vasakvalitsusega Soome haridussüsteemi ei saa usaldada ka selles, et nad ei hakka kooli kasutama rände õhutamiseks – Soomes on see riiklik poliitika. Laias laastus kasutataks Eestit ära liberaalse rände poliitika huvides, mis mõjuks halvasti nii Soome kui Eesti demograafilisele situatsioonile.
Eestile tähendaks ingliskeelne kool ka üht järjekordset eesti keele tõrjumise katset – Kolmandast maailmast pärit tudengid räägiks Tallinnas ainult võõrkeeltes, kusjuures neil puuduks igasugune vajadus eesti keelt osata.
Jääb üle vaid nõustuda uudisealuste kommentaatoritega, et kui Soome soovib Kolmandat maailma importida, siis tehku seda omal maal.
Ka Soome ise on hädas migrantidega, mida näitavad nii nende seaduserikkumised ning kuriteod Oulus ja Turus kui ka immigratsioonivastaste Põlissoomlaste kasvav populaarsus. Mis aga puutub erarakenduskõrgkooli rajamisse, siis miks mitte teha seda näiteks Tuneesiasse või Marokosse, kus on nii tugev turismisektor kui ka tulevased tudengid? Sest Euroopasse tulnud “tudengid” kohe kindlasti kodumaa turismi arendama ei naase.