HAKKAB PIHTA: Brüssel algatas rikkumismenetluse, sest Eesti pole vastu võtnud suukorvistavaid vihakõneseadusi

Eesti,
- Updated
©Scanpix
Vihakõneseaduste peamine eesmärk on vaigistada immigratsioonivastased hääled.

Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes kaks rikkumismenetlust, millest üks puudutab Schengeni piirieeskirju ning teine võitlust rassismi ja ksenofoobiaga.

Schengeni piirieeskirjadega seoses peab Eesti kaotama lisatingimused, mis on kehtestatud väliste maismaapiiride ületamiseks EL-ist lahkumisel.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Komisjon otsustas reedel saata Eestile täiendava ametliku kirja, sest riik on kehtestanud täiendavad kohustused EL-i välispiiri ületavatele reisijatele, mis on vastuolus Schengeni piirieeskirjadega.

Praegu nõuab Eesti, et reisijad, kes soovivad EL-ist lahkuda, broneeriksid koha piiriületuse ootejärjekorras ning maksaksid broneerimise ja ooteala kasutamise eest tasu. Schengeni piirieeskirjadega on ette nähtud ammendav loetelu piiriületustingimustest ja kontrollidest, mida kohaldatakse reisijate EL-ist lahkumisel, ning liikmesriikidel ei ole lubatud kehtestada täiendavaid kohustusi.

Komisjon saatis Eestile 2016. aasta mais ametliku kirja ning 2019. aasta jaanuaris põhjendatud arvamuse. Saadud vastus ei olnud rahuldav ja kuigi komisjoni kohapealse visiidi käigus täheldati mõningaid muudatusi piiriületuse korraldamises, ei olnud õiguslik olukord muutunud. Sellest tulenevalt esitab komisjon nüüd täiendava ametliku kirja.

Eestil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile kõikidest meetmetest, mis on võetud Schengeni piirieeskirjade asjakohaste sätete nõuetekohaseks rakendamiseks. Vastasel juhul võib komisjon kaaluda rikkumismenetluse jätkamist.

Lisaks otsustas Euroopa Komisjon saata Eestile ja Rumeeniale ametliku kirja, kuna siseriiklike õigusaktidega ei ole täielikult ja täpselt üle võetud EL-i eeskirju teatavate rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. Eesti ei ole üle võtnud sätteid, et kriminaliseerida vihakõne erivorme, nimelt rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti avalikku õigustamist, eitamist või mitteoluliseks tunnistamist, kui sellise käitumise eesmärk on õhutada vägivalda või vihkamist. Lisaks ei ole Eesti kriminaliseerinud vihakõnet nõuetekohaselt, jättes kriminaliseerimata avaliku õhutamise vägivallale või vihkamisele, mis on suunatud rühmade vastu, ega ole sätestanud piisavaid karistusi. Samuti ei taga Eesti kriminaalseadustik, et kuritegude rassistlikku ja ksenofoobset motiivi võetaks arvesse raskendava asjaoluna.

Eestil ja Rumeenial on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata neile põhjendatud arvamuse.

Raamotsuse – rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega – eesmärk on tagada, et tõsiste rassismi- ja ksenofoobiailmingute eest mõistetavad kriminaalkaristused oleksid kogu EL-is tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Komisjon hindab raamotsuse ülevõtmist ka teistes liikmesriikides ning algatab vajaduse korral rikkumismenetlused.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused