18.05.2022
EKRE Riigikogu saadik Helle-Moonika Helme.
Kolmapäevasel mammutistungil, kus selgub, kas rahvavaenulik Kaja Kallase valitsus usaldab iseennast või mitte, pidas sellekohase kõne EKRE saadik Helle-Moonika Helme.
“Ma kõigepealt refereerin teile tänaõhtuse TV3 uudistesaate vaatajaküsitlust. Küsimus oli, kas riik peaks kiirkorras langetama kütuseaktsiisi. 95% vastajatest ütles jah.
Täna on tegelikult oluline päev. Oluline päev tervele Eestile, sest täna näitab see valitsus, Reformierakonna ja Kaja Kallase juhitud valitsus, oma tõelist ja tegelikku palet. See on hoolimatu, see on küüniline, see on valelik ja see on oma tegevustes kõrgilt ja tuimalt seadusi rikkuv. See on valitsus, kes meile iganädalaselt veeretab lauale eelnõusid, mis on kokku pandud mitte oma inimestest hoolimise eesmärgil, vaid lühiajalistest oludest ja pigem immigrantide huvidest ning heaolust lähtuvalt.
Kõike seda oleme siin korduvalt ja korduvalt ka avalikkusele üritanud näidata, seda läbi infotundide, mida muide vaatab praeguseks enneolematult suur hulk Eesti inimesi, läbi erinevate arupärimiste. Oleme teinud mitmele seaduseelnõule obstruktsiooni ja tuleb tunnistada, et see on ka peaaegu ainuke opositsiooni poolt kasutatav ja tõhus vahend, mida on koalitsiooni teerulli veeremisele võimalik vastu panna. Me oleme selle läbi saavutanud ka teatavaid võite ja kompromisse ning oleme obstruktsiooni kasutades suutnud ära hoida nii mõnedki ideoloogilised algatused ja seadusandlikud praagid.
Kahjuks näeme, et Euroopa Komisjoni nõudel üritatakse selle valitsuse ajal järjest ja järjest seaduseelnõudesse sisse sokutada ikka neidsamu paragrahve, mis tooksid meile kas kooseluseaduse rakendusaktid või kriminaliseeriks vihakõne. See, kuidas eelmisel kevadel üritati meediateenuste eelnõusse kirjutada sisse vihakõne paragrahve ja kuidas ametnikud seda peale surudes meile järjekindlalt survet avaldasid, oli pretsedenditu. Ametnikud praktiliselt dikteerisid meile, missugune peab olema see lõpptulemus, mis saab olema seadusesse kirjutatud ja raiusid meile põhimõtteliselt lõpuni. Isegi kui me olime saavutanud kultuurikomisjonis selle haruldase erakondadeülese kompromisslahenduse lõppteksti osas, nad ütlesid ikka, et ministeerium seda ei toeta, sest Euroopa Komisjon seda nagunii heaks ei kiida.
Tõepoolest, kes siin siis seadusandja on? Eesti Vabariigi parlament oma rahva poolt valitud esindajatega, ministeerium oma ametnikega, Euroopa Komisjon või Vabariigi Valitsus, kes vaatab ja koogutab Euroopa poole, nii kuidas jaksab? See küsimus on üles kerkinud, muuseas, palju kordi. Olukorras, kus meie parlamendisaadikutena teeme muudatusettepanekuid, seejuures väga mõistlikke ja Eesti riigi ja rahva huvidest lähtuvalt, kuid vastuseks tuleb vaid tuima – ministeerium seda ei toeta. See on nagu mingi mantra, mida kogu aeg korrutatakse. Nagu oleks ministeerium see kõige tähtsam institutsioon. Kui parlamenti on vaja ainult ministeeriumi ametnikke Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni kummitempliks, siis missugusest parlamentaarsest riigist me veel üldse rääkida saame.
Ka see, et me täna ei aruta siin saalis opositsioonierakondade poolt tehtud aktsiiside teemalisi muudatusettepanekuid, ei aruta neist mitte ühtegi, vaid selle asemel saame ainult teada, kas valitsus usaldab iseennast või ei. Ka see on omamoodi märgiline. Parlamendiliikmed on teinud hulgaliselt täiesti sisulisi muudatusettepanekuid, mis teeksid meie kõigi elu paremaks. Aitaksid Eesti inimesi, aitaksid Eesti peresid olevates ja tulevates kriisides paremini hakkama saama ning igapäevaeluga toime tulla. Eraldi küüniline on muidugi see, et EKRE ettepanekud energiaturu normaliseerimiseks läbi aktsiisi langetuste on kõik tagasi lükatud. Selle menetlusprotsessi tulemusel eelkõige.
Me oleme siin saalis peaministri poolt muu hulgas kuulnud argumenti, et energia peabki kallis olema, sest seda tarbitakse siis vähem ja siis kliima ei soojene ja kõrged hinnad, mida Eesti inimesed kodusoojuse ja valguse ning kütuse eest maksavad, päästavad lõpuks planeedi. Selline lapsik argumentatsioon teeb talle võib-olla mõningates ringkondades au, aga valitsuse eesmärk oma tegevustes peaks olema siiski see, et kriisides jääksid kõik ellu, mitte ainult tema kitsas ja hästi toimetulev ringkond, kes talle kõiges aplodeerib.
Aga veel valitsusepoolsest seadusloomest rääkides. See, kuidas nad eelnõudesse muidu üldiselt heade ja vajalike ettepanekute kõrvale alati ka mädamunasid sisse sokutavad, on lihtsalt nõme ja alatu. Võtame näiteks selle, kuidas muidu väga vajalikku rahvatervise seadusesse üritati sisse menetleda kahte paragrahvi, mille kohaselt oleks soomuutmise operatsioonid läinud haigekassa poolt ehk maksumaksja poolt rahastatavate teenuste nimekirja. Nagu haigekassal raha üle ääre ajaks ja tõesti midagi muud selle rahaga enam peale hakata poleks. Puusaoperatsiooni oodaku Eesti inimene aastaid, aga vaat sugu muuta, selleks tuleb raha välja käia ja kohe.
Õnneks jäi see jaburus seadusesse sisse kirjutamata ning olgu seekohal öeldud, et meie erakonna poolt korraldatud obstruktsiooni ehk meie saadikute poolt tehtud mõnesaja muudatusettepaneku tulemusena võeti urisedes, aga siiski võeti need paragrahvid lõpuks seaduseelnõust välja.
Ja muideks, selleks me neid muudatusettepanekuid ju teemegi, et saada kokkuleppeid olulistes asjades ja sisulistes punktides ning seega tagada, et seadused, mida Riigikogu vastu võtab, kannaksid võimalikult õiglast hüve meile kõigile ja oleksid kooskõlas ka seadusloome heade tavadega. Kui valitsus on nii rumal ja häbematu, et ta muudmoodi aru ei saa, siis tuleb neid sundida aru saama, et see, mida nad üritavad, on lubamatu ja ei ole Eesti huvides.
Kõik see, millest ma rääkisin, näitab, kuidas see valitsus susserdab ja alatute võtetega üritab parlamenti ja Eesti rahvast hanitada. Häbiväärne on sellist valitsust usaldada, kelle tegevus ei teeni Eesti huvisid. Valitsust, kes teeb kummardusi võõrastele, valitsust, kes lahendab oma inimeste murede asemel võõraid muresid ja sõna otseses mõttes hävitab Eestit ja tema tulevikku. Sellist valitsust meie ei usalda.”
Allikas: stenogrammid