VIDEO | Martin Helme: “Me liigume ühiskondliku kollapsi suunas, kui me kohe midagi ette ei võta”

Eesti,
- Updated

EKRE esimees Martin Helme ütles Riigikogus valitsuse elektrituriseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel, et tema küll ei ole selle eelnõuga rahul.

Martin Helme: “Mina küll ei ole selle eelnõuga rahul. Ma ei ole selle eelnõuga rahul väga mitmel põhjusel. Esiteks, tuleb üle korrata üks väga selge asi. 200 eurot MWh eest ei ole odav elekter. Ka 180 eurot MWh eest ei ole odav elekter. Odav elekter oli meil paar aastat tagasi, kui me maksime peaaegu kümme korda vähem. Natuke üle 20 euro olid sooduslepingud. Kallis elekter paar aastat tagasi oli 40 eurot.

Nüüd tuleb valitsus välja seaduseelnõuga, kus kiivalt varjatakse seda, mis see hind lõpuks on. Aga, kantseliiti kasutades, on indikatsioon on selline, et ta jääb 180 euro kanti, võib-olla natuke rohkem, võib-olla natuke vähem. Ja see tähendab, et meile müüakse põrsast kotis.

Kuidas me saame seda seadust toetada, kui me tegelikult ei tea, mida me lõpuks saame? Jutt sellest, et konkurentsiamet ei saa praegu neid arvutusi teha. Aga miks ei saa teha? Miks ta ei saa teha? See, missugune on sisendhind Narva Elektrijaamades – kas see muutub tänase päevaga, kas see muutub homse päevaga? Mitte midagi ei muutu. Need numbrid on kõik olemas. Seda võiks meile väga rahulikult öelda, missuguse numbrini nad on jõudnud.

EKRE tegi valitsuse eelnõu kohta mitu väga mõistlikku ettepanekut. Me tegime ettepaneku laiendada universaalteenust mitte lähtudes sellest, et kas need on kodumajapidamised või väikeettevõtted, vaid lähtudes tarbimise suurusest. Seda lubavad Euroopa direktiivid vabalt, mingit küsimustki ei ole. Saab teha tarbimissuuruse põhiselt, mitte selle põhiselt, kas on füüsiline isik või juriidiline isik. Euroopa direktiivide mõistes peaaegu kõik Eesti ettevõtjad on väikeettevõtjad. Nii et odavat nii-öelda universaalteenuse elektrit saaks müüa väikeettevõtjatele igal juhul. Kohe saame teada, kas seda meie ettepanekut toetatakse või mitte. Mul on millegipärast tunne, et ei toetata, sest komisjonis hääletati see maha.

Teine meie ettepanek on võtta elektri hinnast välja CO2 komponent. Ma olen nõus sellega, mida Kristen Michal ütles ja mida ka majandusministeeriumi inimesed ütlevad, et selleks on võimalik leida erinevaid viise. Kui teile meie sõnastus ei meeldinud, siis oleks võinud tulla lagedale oma sõnastusega. Neid viise, kuidas saada CO2 komponendi hinda elektri hinnast välja, on võimalik leida, teised riigid on seda teinud. Kui endal nupp ei noki, siis küsige sakslastelt, niikuinii me küsime kõiki asju sakslastelt, enne kui teeme.

See jutt, et direktiiv ei luba ja ei saa teha – kellele te seda räägite? Tahtmises on küsimus, mitte saamises. Tahtmises. Me kõik saame aru, miks ei taheta. Sest CO2 kvoodi müük on tohutu tulu riigieelarvele. Meil peaaegu kahekordistub aasta lõpuks tegelik CO2 kvoodi tulu võrreldes sellega, mis me siin eelmisel aastal vastuvõetud eelarves eelarvetuluna kirja panime.Ülelaekumine on sadades miljonites. Ja kuidas seda raha ikka välja anda, see tuleb valitsusel ikka endale kõhu alla ajada, eks ju.

Jutt sellest, et poliitikud ei määra hinda… No andke andeks, mida me siis siin üldse teeme? Eesti on kõige rängemas majanduskriisis alates iseseisvumise ajast. Meie ütleme, et meie ei tea midagi, las konkurentsiamet teeb. Nalja teete või? Mille eest meie siis palka võtame? Konkurentsiametil tuleb praegu kahe jalaga seljas sõuda, et nad teeksid sellise hinna, mis on õige, sest me ju kõik teame, et elektrimüüja oskab sinna sisse panna selliseid kuluosasid, et see 200 eurot megavatt-tunni kohta tundub veel ikka odav. Loomulikult poliitikud peavad sekkuma sellesse protsessi!

Nüüd lihtsad numbrid, millest inimesed võiksid aru saada. 2020. aastal müüs Eesti Energia elektrit keskmise hinnaga 3,4 senti kilovatist ehk 33,6 eurot megavatist ja oli veel 20 miljoni euroga kasumis, ja seal on veel CO2 kvoodi hind sees. Kui me võtame CO2 kvoodi hinna välja, siis on ta isegi vähem ja ikka veel on Eesti Energia kasumis. Eesti Energia tootmisvõimsused peaaegu katavad ära kogu Eesti tiputarbimise. Eesti tiputarbimine on veidi vähem kui 1500 megavatti. Eesti Energia põlevkivi soojuselektrijaamade võimsus on 1400, tegelikult rohkem, aga neil on kogu aeg remondid. Nii et ei ole vaja meile lambajuttu rääkida.

Kõige rohkem vihastab mind see, kui räägitakse, kuidas sõda on teinud elektri kalliks. Kallid inimesed! Kas Venemaa okupeeris ära meie põlevkivikaevandused, et meil ei ole enam oma maavara võimalik võtta maast välja? Või on selle maavara hind maailmaturul kuidagi hüpanud kuhugi? Ei ole ju! Ei ole. Ei ole ka Narva Elektrijaamade töötajate palgad hüpanud, isegi ei ole inflatsiooniga koos kõndinud. Ei ole ka teinud Eesti Energia selliseid investeeringuid. Viimane korralik suurem investeering, mis tehti, oli siis, kui mina andsin neile korralduse uus õlijaam teha. Parim investeering, mis Eestis viimastel aastatel on energeetikas tehtud.

Kust see sisendhinna tõus tuleb? Jaa, täpselt sealt: CO2 hinna tõus. Aga sellepärast me räägimegi, et CO2 hinnakomponent on vaja elektrist välja võtta. Mul on niisugune tunne, inimesed: meie Riigikogu saadikud ja meie valitsuse liikmed ja meie ministeeriumid lihtsalt ei taju, kui katastroofiline olukord Eestis on, milline paanika ja ahastus on inimeste hinges. Te lihtsalt ei saa vist üldse sellest aru. Me liigume ühiskondliku kollapsi suunas, kui me kohe midagi ette ei võta. 200-eurone elektri hind ei ole see, mida tuleb meile pakkuma tulla. Kui me toome selle hinna nii nagu vaja, siis kaob iseenesest ära vajadus toetusmeetmetega skeemitada.

Riigieelarvesse laekub sel aastal tänu hinnatõusule käibemaksukasv, CO2 kvoodi müügi kasv, Eesti Energia dividendikasv, kõik need muud asjad, ressursitasukasv. Selle tagajärjel riigieelarve kosub suurusjärgus 1 kuni 1,2 miljardit. See on umbes sama suurusjärk, kui meil oleks tõstetud sotsiaalmaks 40% peale või käibemaks 35% peale. Sellises suurusjärgus kooritakse Eesti majandusest raha kokku riigieelarvesse. Ja siis meile räägitakse, pea õlal niutsudes, kuidas ega riigieelarvest ei saa lõputult toetusi maksta, me siin niigi 200 miljonit maksame ära. See on ju inimeste mõnitamine. Mina küll seda eelnõu toetada ei saa, kui meie parandused sisse ei lähe.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused