Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Henn Põlluaas: EKRE hümnieelnõu kriitikud ajavad päevapoliitilist kiusu

-
17.02.2018
Indrek Saar, Liisa Pakosta
© Scanpix

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Henn Põlluaas avaldab tunnustust EKRE hümniseaduse eelnõud toetanud vabariigi valitsusele, kuid taunib kultuuriministri ja soovoliniku kiusu hümni seadustamise kava mutta tampida.

„Kui valitsuse toetus hümni seadusele tähendaks ka koalitsioonierakondade toetust Riigikogu saalis, siis oleks see üks väheseid kordi, kui julgetakse kiita heaks opositsioonierakonna ettepanekuid. Tegu oleks märgiga poliitilise kultuuri paranemisest Eestis, mis näitaks, et teatud teemade puhul suudetakse poliitiline kemplus ja erimeelsused kõrvale jätta,“ ütles Põlluaas.

„Samas on sümptomaatiline, et sotsist kultuuriminister Indrek Saar, kelle ülesanne peaks olema Eesti kultuuri kaitsmine, ajab päevapoliitilist kiusu, nagu poleks hümni seadust vaja. Saar eirab tõsiasja, et enamikus Euroopa riikides on hümn ja selle kasutamine seadusega paika pandud. Eestis aga ei ole mitte üheski seaduses kirjas, mis lugu me hümni all üldse silmas peame. Meie leiame, et vabariigi juubeliaastal on väärikas see puudujääk kõrvaldada. Hümn on riigi sümbol nagu vapp ja lipp ning nende kasutamist reguleerib samuti seadus.“

Põlluaas ütleb, et piinlik on lugeda valesid, mida mõned hümnieelnõu kriitikud nagu soovolinik Liisa Pakosta on viimastel päevadel meedia vahendusel levitanud.

„Täiesti jaburad on väited, justkui oleks EKRE eesmärk mingil viisil hümni esitamist keelustada ja takistada, justkui seda ei tohiks kõrgete aukandjate juuresolekuta või koosoleku alguses esitada, justkui lapsi tuleks karistada, kui need hümni laulavad, justkui sõnade sassiajamisele järgneks karistus. Mitte midagi sellist seaduseelnõus ei ole. Pakosta valed tulevad ilmselt puhtast kadedusest, et tema kauaaegne koduerakond IRL pole varem samasisulise eelnõuga välja tulnud. “

EKRE aseesimees juhib tähelepanu, et kui eelnõu tuleb riigikogus arutlusele, saab esitada parandusettepanekuid. „Seaduseelnõu sõnastust on võimalik lihvida, selgemaks kirjutada, täiendada. Hümn on ju meie kõigi oma, austagem seda ja ärgem kallakem häid algatusi kibeda sapiga üle. Loodan, et “Mu isamaa, mu õnne ja rõõm” saab hümnina viimaks sätestatud. See oleks meie riigile väärikas juubelikingitus,“ ütles Põlluaas.