02.11.2019
aFEP_2901
Riigikogu esimees Henn Põlluaas (lipmik) kõneles üleeile Riigikogu konverentsisaalis peetud riigikaitseteemalisel konverentsil, et meid ümbritsev maailm on pidevas julgeolekulises muutumises, kahjuks mitte positiivses suunas.
„Vaatamata sellele, et eksisteerivad erinevad rahvusvahelised kaitse- ja julgeolekuorganisatsioonid ning rahvusvahelised seadused ja kohtud, leiavad ikka aset vägivaldsed konfliktid, sõjad ja terroriaktsioonid. Suveräänsete riikide territooriumide ülevõtmine nii otsese agressiooni kui nn roheliste mehikeste ja viienda kolonni abil on mõne riigi poolt muutumas lausa traditsiooniks, rääkis Põlluaas.
Ta jätkas: „Olles küll NATO liikmed asuvad Balti riigid enda geograafilise asukoha tõttu siiski teatud julgeolekuvaakumis. Meil on mitte just ülemäära sõbralik naaber, kes ei hooli rahvusvahelisest õigusest, kelle geopoliitilised ambitsioonid on meile vastuvõetamatud ning kes on paigutanud meie piiride taha märkimisväärsed sõjalised jõud.“
Sellises olukorras ei saa tema sõnul Eesti jääda lootma vaid rahuaja seadustele, mis kriisiolukorras ei paku väljakutsetele adekvaatset vastust – Eesti peab olema valmis nii preventatiivseks kui otseseks tegutsemiseks.
„Ühelt poolt on meil tegemist demokraatliku ehk tsiviilriigi ja -ühiskonnaga. Teiselt poolt peame me garanteerima oma rahvale julgeoleku ka kriisi või eriolukordades,“ rääkis Põlluaas. „Kõiki neid aspekte – demokraatia, tsiviilühiskond, sõda ja õigussüsteem – kokku viia, on üsna keeruline ülesanne. Arvesse tuleb võtta militaarõiguse ja isegi rahvusvahelise humanitaarõiguse probleemistikku, kuid seda tuleb teha ja see on võimalik.“
Põlluaas: „Kriisi- ja sõjaseisukorras võib tekkida massiliselt ja kattuvalt situatsioone, kus avaliku korra ja seaduste rikkumisele tuleb reageerida viivitamatult ning süüdlasi karistada kogu karmusega. Näiteks riigivastased massirahustused ja nende organiseerimine, marodööritsemine, desertöörlus, sabotaaž, diversiooniaktid, vaenuliku propaganda ja valede levitamine, paanika tekitamine jne. Nn Viienda kolonni olemasolu ja nende võimalik ärakasutamine Venemaa poolt on sisse kirjutatud kõikidesse meie ohustsenaariumitesse. Kiired ja karmid karistused on hoiatuseks teistele.“
Ta rõhutas, et meil on küll erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus, kuid need ei sisalda erisusi kriminaalasjade menetlemise kohta sõjaseisukorra ajal.
Ta lisas, et uuringute põhjal on ligi 60% Eesti elanikest nõus oma õiguste piiramisega kui see tagab inimeste ja riigi julgeoleku. Küsimus ei puudutanud küll riigikaitsekohtu asutamist, kuid loob teemale siiski teatud taustafooni – julgeolek ja selle tagamine on meile kõigile oluline.
Põlluaas tunnustas Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsiooni, kes on hoidnud seda teemat üleval ja on viimastel aastatel teinud ära suure töö antud valdkonnas.
UU