Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Henn Põlluaas oma raamatus: homopropaganda on juba ammu Eesti haridussüsteemis kanda kinnitanud

-
27.02.2019
Interrindelased kardavad rahvahääletust.
© Uued Uudised

Väide, et homopropagandat koolides ja lasteaedases ei tehta, on vale, kirjutab Henn Põlluaas oma raamatus “Sotsid. Interrinde teine tulemine”.

“Istanbuli konventsiooni sooerinevusi ja –rolle eiravad ninghägustavad hullused on jõudnud juba ka meie koolidesse. Eesti LGBT Ühingu „eksperte“ kasutati näiteks juba 2013. aastal õppematerjalide koostamisel, mil nad panustasid 8. klassi inimeseõpetuse õpiku ja töövihiku “Tervis – minu valikud” ning „Kaasava noorsootöö käsiraamatu“ valmimisse.

Ainuüksi 2013. aastal osales Eesti LGBT Ühingu õpetajate täiendkoolitusprogrammi raames koolitustel 150 õpetajat ja tugitöötajat (nt koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog). Siinkirjutajal puuduvad kahjuks andmed, kui paljud õpetajad on tänaseks vastava koolituse läbinud ja valmis seda enda õpilastele edastama. Samas võib nende kodulehelt näiteks lugeda, kuidas ühing korraldas üritusi, kus arutati polüamooria (moraalivaba seksuaalelu ükskõik kellega, ükskõik, mis soost – H.P.) üle kellegi norralase Fredrik Hossmann juhtimisel ning kujutati ette ja mängiti läbi tulevikku, kus enamik inimkonnast on polüamoorne ja monod (normaalsed heteroseksuaalsed inimesed – H.P.) saadetakse sundravile.

Selline, traditsioonilise perekonna hävitamisele suunatud tegevus on vaid üks näide sotsiaal- ja haridusministeeriumi hea koostööpartneri LGBT Ühingu eesmärkidest, kellerahastamiseks maksumaksja rahadega, läbi ministeeriumite, on sotsid suure panuse andnud. LGBT kodulehel on öeldud, et sotside juhitud sotsiaalministeerium on kaasanud neid seadusloomesse ja tehakse koostööd ka Eesti Lastekaitseliiduga. Pole siis imestadagi, et lastekaitseliit ei ole mitte sõnagi öelnud homoideoloogia ja sooneutraalsusõpetuse koolidesse-lasteaedadesse viimise vastu.

Maailmas jõuliselt vasakliberaalseid „väärtusi“ toetava ja edendava miljardär George Sorose poolt finantseeritav mõttekoda Praxis alustas koostöös Tartu Ülikooliga ka Eesti koolijuhtidele ja õpetajatele sooneutraalse kasvatuse kursuste läbiviimist. 2015. aasta sügisel kutsus Eesti haridusministeerium õpetajaid osalema koolitusel “LGBT olukorrast koolis ja hariduses”, mille viis läbi Kanada homoõiguste eest seisev organisatsioon Egale. Koolitusepõhirõhk oli sellel, kuidas suunata õpetajate hoiakuid viisil, et nad peaks homoseksuaalseid suhteid igati terveks, normaalseks ja moraalseks ning kannaksid seda hoiakut edasi ka koolilastele.

See ei ole olnud aga ainus sarnane ettevõtmine. Sorose Avatud Eesti Fond rahastab massiimmigratsiooni toetavat Eesti Inimõiguste Keskust, Eesti LGBT Ühingut ja noorteühendust Avatud Vabariik, kus propageeritakse ka kõiki eelpoolkirjeldatud uusi „väärtusi“. Ühesõnaga, sihikule on võetud lapsed, noored, haridussfäär, koolid, õpetajad ja koolijuhid. Kuigi Eesti rahvas ei ole mitte kunagi heaks kiitnud nn soo- ja homoideoloogia propageerimist, levitamist ja juurutamist haridussüsteemis ja ühiskonnas, on kool taas muutumas ideoloogiliseks kasvatusasutuseks, mille ülesandeks on kujundada uut tüüpi põlvkonda. Seekord siis moraali, pere ja seksuaalküsimustes segadusse ja sassi aetud, väärtusnormideta põlvkonda.

Teise klassi Inimeseõpetuse töövihikus (kirjastus Maurus 2018) on peremudeleid tutvustavas osas kesksele kohale tõstetud homoseksuaalne „pere“, laps kahe „emaga“. Ka kuuenda klassi ühiskonnaõpetuse tunnis toimub homoseksuaalsuse kui uue normaalsuse esitlemine, kus Madis Somelari kirjutatud õpikus on nii lapsega lesbi- kui homopaar pärisperekonna staatusesse tõstetud. Tegemist on taas kirjastus Mauruse trükisega.

Vähe sellest, homoideoloogia pealetungi eest ei ole kaitstud isegi meie lasteaias käivad lapsed, kellele püütakse selgeks teha, et samasoolised paarid olevat täpselt sama normaalsed ja levinud kui päris perekonnad. Paljud lapsevanemad on protesteerinud, et lasteaedades, kus nende lapsed käivad, loetakse neile ette prantsuse homoseksuaalist lastekirjaniku Yann Walckeri raamatut „Siil Priidik tahab uut kodu“. Raamatu ühes episoodis sattub kodunt ära läinud väike Siil Priidik kahe suure homopulli juurde, kellel on, ei tea kust ja kuidas saadud väike poeg, kes Priidiku imestamise peale, et ta ei teadnudki, et see on võimalik, ütleb: „Muidugi on! Pealegi pole ma sinust kuigi erinev, sest ka minul on kaks vanemat“.

Olukord, kus isa võib olla ema ja keegi tädi hoopis onu ja nad kõik hoopis miskit muud ja omavahel paaris ning lapsed sunnitakse juba varakult selliseid vastuolulisi ja loomuvastaseid asju kirjeldama ning heaks kiitma, tekitavad lastele psüühikale negatiivseid mõjutusi ja pingeid ning normaalsete väärtushinnangute lõhkumisest tingitud identiteedikriise. Lastele perverssuste tutvustamine, homopaaride perekonnana presenteerimine ja igasuguse sarnasele loomuvastasele homoideoloogiale propaganda tegemine eeskätt laste- ja haridusasutustes peaks olema keelatud ja kriminaliseeritud täpselt samamoodi, nagu alaealiste seksuaalne ärakasutamine.

Täna aga väidetakse meile, et mingit homopropagandat lasteaedades ega koolides ei olevat. Kas eelpooltoodud tegevus lasteaedases ja koolides on homopropaganda, sellele annab ilmeka vastuse erinevatel valimistel toimunu. Alati on olnud juhuseid, kui on hukka mõistetud mõne erakonna valimisplakati asetsemist kuskil kooli läheduses – tegemist olevat valimispropaganda tegemisega koolis. Antud juhul ei ole aga tegemist mitte mingi tänaval oleva suvalise plakatiga, vaid aktiivse, otseselt lastele suunatud homoseksuaalsete suhete tutvustamisega ja selle võrdsustamisega normaalse peresuhete ja perekonnaga. Kui see ei ole homopropaganda, mis siis veel on?

Kirjanik ja luuletaja Ave Alavainu rõhutab, et lastele ja noortele tuleb selgitada just sugudevahelisi normaalsuhteid: poiss-tüdruk, mees-naine. „Praegusel ajal, mil omasooiharad riiklikku heakskiitu otsivad, on see isegi hädatarvilik. Noortele tuleks selgitada, et kuni nende eelistused pole välja kujunenud, on nad kõik, nagu on – poisid on poisid ja tüdrukud tüdrukud.“ Ta tõi näite, kuidas homokeskkonna mõju võib isegi loomad normaalsetest käitumisnormidest hälbima panna: „Ameerikas korraldati uuring, mis näitas, et homoseksuaalide koerad on sageli homoseksuaalid.“

Tema sõnul võiks lastele ja noortele rääkida sellest, et homokogukond on väga väike ja kogu see suur lärm homoabielude jms ümber on homode endi välja mõeldud, et oma ridu täiendada. Uuringud on näidanud, et homoseksuaale on elanikkonnast 2-3, kõige rohkem 5% ja oma kogukonna suurendamine on neile ellujäämise küsimus. „Kui olete tähele pannud, siis on samasoolise kultuuri propaganda suunatud just noortele ja noortekeskne. Ärgem nimetagem noorte rikkumist tolerantsuseks,“ rõhutab Alavainu.

Arengupsühholoog ja seksuoloog Tõnu Ots on homoseksuaalsete suhete normaliseerimise suhtes õpikutes väga kriitiline. Tema sõnul on inimvaenulik idealiseerida ja fetišeerida inimeses peituvaid või ilmnevaid, meile ebasoovitavaid, paratamatusi. „Nende juurdetekitamine on juba lausa kuritegelik,” on Ots resoluutne. Seksuoloogi sõnul on bioloogilise kalduvuse osakaal kõrvalekalletes kõigest 0,5–1,5%. Samuti ei saa rääkida pärilikust käitumismustrist. Inimese eelistuste kujundamisel lasub määrav vastutus meie igapäevaselt ühisloodaval kultuurikeskkonnal.

Teisisõnu, vale rõhutamise ja kasvatuse tulemusena võib see suhtevorm muutuda sotsiogeneetiliseks – s.t saada järgmisele põlvkonnale tavapäraseks või isegi normiks. „Siis on see juba ühiskonna probleem. Me peame säilitama traditsioonilise perekonna kui ühiskonna algraku – ajalooliselt kõige efektiivsemaks osutunud uue ühiskonna kvantitatiivse ja kvalitatiivse taastootmise funktsiooni,“ rõhutab Ots.”