21.02.2018
Henn Põlluaas peab Eesti välispoliitikat selgrootuks ja Brüsselile järelekiitvaks.
Parafraseerides üht tuntud ütlust võib tõdeda, et küsimusi saab lahenda EKRE moodi mõistusega võttes või jürgenligilikult.
Kolmapäevasel Riigikogu istungjärgul andis rahandusminister Toomas Tõniste ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud toetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest selles protsessis. Kui EKRE saadik Henn Põlluaas vihjas endise rahandusministri Jürgen Ligi lubadusele, et see tuleb Eestile kasulik ja tahtis sellele tõestust, järgnes solvunud Ligi vastukäik. Et see sisaldas otseseid rünnakuid EKRE vastu, läks Henn Põlluaas veel korraks kõnepulti ja tema alljärgnev vastus on muljetavaldav.
“Ma ei olekski sõna võtnud, kui eelkõneleja ei oleks hakanud selles küsimuses millegipärast EKRE-t süüdistama, keda sellel ajal ei olnud veel olemaski, ja pidama EKRE liikmeteks mingisuguseid inimesi sotsiaalmeedias, kellega tema ebatsensuursete sõnadega vaidlustesse on laskunud.
Minu meelest ei ole see üldse mitte mingisugune tase, millega tulla siia Riigikogu ette diskuteerima või kaitsma enda kunagisi samme ja väljaütlemisi, et ESM on Eestile kasulik investeering. Me teame, et mingit kasu ei ole sealt tulnud. Me oleme maksnud ligi 150 miljonit eurot otsest raha, lisaks 1,3 miljardit garantiisid ja need 1,3 miljardit kõiguvad meie pea kohal mõõga ja riskina.
Me ei tea, millal saabub hetk, kui me peame need summad välja käima, aga vaadates seda lepingut, siis ülikiire aja jooksul. Kui me suudame need rahad kuskilt laenata, siis lisanduvad meile veel ka intressid ja kahtlemata, arvestades seda, et kogu see praegu sisse makstud raha läheb 50 aastaga nulli ja me ei saa sealt mitte midagi tagasi, siis on ikkagi ääretult kummaline väita, et tegemist oleks Eestile kasuliku investeeringuga.
Seda enam, et kui me vaatame Kreekat, kuhu meie rahad on läinud, siis nende palgatase on kõrgem ja pensionid on oluliselt suuremad kui meie inimestel. Nii et imestada selle üle, et meie inimesed pahandavad selle üle, miks me maksame kinni meist rikkamate riikide pillerkaaritamisi, samas kui meie enda inimeste palkadeks, pensionideks ja erinevateks toetusteks raha ei jätku, siis selline imestamine härra Ligi poolt on ikka ülimalt küüniline.
Seda enam veel, et mingit kohustust meil ESM-iga liituda ei olnud. Seda ei teinud mitmed Euroopa riigid ja mitte keegi ei vaata nende peale viltu, mitte keegi ei ole Euroopa Liidus asunud neid kuidagi survestama, süüdistama või karistama. Ja tüüpiline käitumine Eesti poolt ongi ju see, et me oleme alati kõigega nõus, sõltumata sellest, kas see on meile kasulik, vajalik ja kas sellel asjal üldse on vähimatki mõtet.
Me näeme seda enda välispoliitikas. Me just kuulsime väliskomisjonis, kuidas Välisministeeriumi esindaja teatas meile, et IMF soovib luua Euroopa arengupanka ja Eesti seisukoht on, et me toetame seda. Kui suured saavad olema meie kohustused, mis see meile maksma läheb — absoluutselt mitte mingisugust informatsiooni selle kohta ei ole. Kui küsida, et miks me siis nõus olime, siis vastus on – ei noh, ega me ei saa ju vastu olla, küll see info tuleb selle kohta hiljem. Aga mina küsiks, et kui info on selline, et see on Eestile kahjulik ja meil ei ole mõtet sellega liituda, aga me oleme juba nõusoleku andnud, siis mismoodi me hiljem ütleme, et me ei ole tegelikult nõus?
Täpselt samamoodi on see ESM ja igasugused lugematud muud asjad. Me oleme kõigega nõus, ükskõik millega, ükskõik, kui kahjulik või mõttetu see Eesti riigile on. Selline poliitika on hullumeelne. Me peame lähtuma sellest, mis on meie ülesanne ja kohus: seista Eesti riigi eest.”