31.08.2020
31. augustil 1994 lahkusid Eestist viimased Vene väeüksused, millega viidi lõpule Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise protsess. (Foto on illustratiivne)
Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles Vene vägede väljaviimise 26. aastapäeva puhul tehtud pöördumises, et Eesti peab jätkuvalt olema valmis oma vabadust kaitsma.
„Meil on täna põhjust olla rõõmsad ja tähistada Vene relvajõudude lahkumist Eestist, kuid olles õppinud ajaloost, mida Kreml üritab ümber kirjutada, ning arvestades tänaseid realiteete ja teravat rahvusvahelist olukorda, peame me senisest enam olema valmis oma vabadust ja iseseisvust tingimusteta kaitsma,“ ütles Põlluaas. „Oleme NATO liikmed, me ei ole enam üksi nagu olime siis, kui nõukogude okupatsiooniväed Eestisse sisse marssisid. Eesti ei alistu enam iialgi.“
Riigikogu esimees lisas, et tänu Eesti sihikindlusele, Venemaa majanduslikule kollapsile ning lääneriikide, eeskätt USA, ja mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide tugevale survele vägede väljaviimine lõpuks toimus. Ida-Euroopast olid Vene väed selleks ajaks juba välja viidud, Baltimaadest lahkusid nad viimasena Eestist.
Riigikogu esimehe sõnul ei ole Kremli geopoliitilised ambitsioonid ja suhted oma naaberriikidega aegadega kahjuks muutunud.
„Avalikult on kuulutatud soovi taastada NSV Liidu aegne impeerium ja mõjusfäärid. Kõike seda ilmestavad sõjalised agressioonid Gruusias ja Ukrainas, Krimmi okupeerimine ja annekteerimine ning sõjaväebaasid mitmetes teistes endistes nõukogude liiduvabariikides või nn sotsialismileeri maades. Ning muidugi sekkumine teiste riikide siseasjadesse,“ ütles Põlluaas.
31. augustil 1994 lahkusid Eestist viimased Vene väeüksused, millega viidi lõpule Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise protsess. Juunis 1940 alanud okupatsioon oli sellega lõplikult möödas.
UU