Hirm EKRE võimulepääsu ees võib väljenduda e-valimiste tulemustes

E-valimiste tulemuste võltsimine annaks kiirema ja kindlama pääsu otse Riigikogusse.

Eesti seisavad ees Riigikogu valimised, millega kaasneb ka e-valimiste aeg – elektroonilise hääletamise täit turvalisust aga pole siiani suudetud kinnitada ja kogu maailmas kasutatakse seda varianti vähe.

Kui jälgida maailmas toimuvat, siis praktiliselt kõigis lääneriikides kardetakse paaniliselt vene häkkereid ja valimistulemuste mõjutamisi. Huvitaval kombel on Eesti endiselt väga kindel, et meie e-valimiste protsess on turvaline.

E-valimiste tulemuste võltsimine on  seda usutavam, mida rohkem mõelda sellele, milline hirm valitseb EKRE võimulepääsu ees ja kui tugevalt on kartelli taga süvariik – neil on tohutult võimalusi nii võltsimiseks kui ka selle varjamiseks.

Valimistulemusi saab näiteks mõjutada, kui häkkida programmidesse sisse ja seada paika variprogramm, mis suunab teatud hulga hääli vajalikku suunda. Paljud inimesed ongi olnud üllatunud, kui avastavad, et on hääletanud teatud jõu poolt ja teavad, et ka suur hulk tuttavaid on sama teinud, kuid see ei peegeldu tulemustes – seda eriti välismaalt hääletades, kus tulemused väikese kogukonna juures kohe silma paistavad.

Variante on teisigi: mullu juunis toimunud saates “Räägime asjast” arutlesid Mart ja Martin Helme selle üle, kuidas tulemuste võltsijatele annab mänguruumi mälupulk, millega valimisserverist võetavad andmed edastatakse valimiskomisjonile.

Nimelt loetakse e-hääled serveris kokku, kuid andmeid ei edastata juhtmeid pidi, vaid võetakse need mälupulgale ja see viiakse käsitsi komisjoni kätte, kusjuures andmeid eelnevalt ei kinnistata, kuid serveri andmed samas hävitatakse kohe. “See üks inimene, kes mälupulga komisjonile viib, võib sinna midagi salvestada, sellele võib panna mingi elektroonilise valemi, ta võib pulga taskus ringi vahetada, sest server ei lukusta andmeid, pulka ei pitseerita, seega on kõik e-hääletuse andmed ühe inimese käsutada,” kirjeldab Martin Helme.

Ühe variandina pakub Martin Helme seda, et pulk taadeldakse, pitseeritakse kõigi erakondade esindajate juuresolekul, see viiakse üheskoos kohale, pitseeritakse lahti ja kontrollitakse andmete muutumatust, kusjuures seda võivad teha ka rahvusvahelised vaatlejad. Samas on siiski oht, et pulgal võib juba enne mingi programm peal olla. Seega on vaja erapooletut kontrolli, et poleks võimalust andmeid teekonnal serverist kuni valimiskomisjonini muuta.

Internetikeskkkond on pidevalt tõestanud oma ohtlikku ebaturvalisust. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe ja Riigikogu riigikaitse komisjoni aseesimehe Mart Helme hinnangul oli ka mõne aja eest Riigi Infosüsteemide Ametis avastatud ID-kaardi kiibiviga piisavalt tõsine, et e-valimised ära jätta.

Esmaspäeva tähistati ülemaailmset andmekaitsepäeva ja vaid kaks päeva hiljem kirjutas Postimees: “Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmetel on 17. jaanuaril avalikustatud andmelekke kogumis umbes 460 000 Eesti domeeniga (.ee lõpuga) meiliaadressi ning neist umbes 180 000 on levinud juba varasemate lekete kaudu. Uusi meiliaadresse on ligikaudu 280 000, millest enamik lekkis koos parooliga.”

Nii et isikuandmed lekivad kogu aeg ja see annab ka häkkeritele võimaluse kasutada saadud isikuandmeid valimiste mõjutamise kontekstis.

Nii näiteks on Eestis suurel hulgal inimesi, kes kunagi valimas ei käi, ja neid välja selgitades saab hakata manipuleerima ehk “saatma” neid e-valima, tehes seda ise nende lekkinud andmete kaudu. Passiivsed kodanikud võiksidki pärast valimisi kontrollida, ega keegi nende eest e-valimas ole käinud. 30-40% mittevalijate häältega mängimine annab tohutult võimalusi valimisi “võita”.

Lihtsamaid manipulatsioone on juba ammu ära kasutatud – valimistest valimistesse on tulnud teateid, kuidas hooldekodudes, haiglates ja mujalgi eakate või vastutusvõimetute patsientide ID-kaardid mingil ettekäändel ära korjatakse, et kiiresti nendega “valimised” ära teha. Sellistes kohtades saab ka asjatundmatuid inimesi endid suunata “õige inimese” juurde interneti valimisnimekirjades.

Tänavused Riigikogu valimised ei tule kohe kindlasti ausad ja seda ka valimistulemuste võltsimiste kaudu – liiga palju on kaalul, ja seda eriti kartellierakondade poolel, kellele hingab kuklasse EKRE. E-valimised on paraku koht, kus paremad võltsimistulemused saab kõige väiksema vaevaga.

Kommentaarid