27.02.2020
Katri Raik (tagaplaanil) kaotas oma usaldusväärsuse siseministrina, mil ta osales riigiametnikuna poliitilises provokatsioonis.
Riigiprokuratuur teatab, et otsustas mitte alustada kriminaalmenetlust riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Katri Raiki suhtes, sest ei leidnud Levikom Eesti OÜ poolt esitatud kuriteoteates viiteid kuriteo toimepanemisele.
Prokuratuurile edastatud kuriteokaebuses on kirjas, et riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik on toime pannud ametialase võltsimise ja mõjuvõimuga kauplemise.
“Riigiprokuratuuri seisukohal puuduvad kuriteokaebuses viited sellele, et riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 16. jaanuari istungi protokolli oleks võltsitud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et Katri Raik oleks toime pannud mõjuvõimuga kauplemise,” ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Olja Kivistik BNS-ile.
18. veebruaril teatas Levikom Eesti OÜ, et tegi riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juhi Katri Raiki suhtes prokuratuurile kuriteoteate.
Levikom palus prokuratuuril alustada Raiki suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad mõjuvõimuga kauplemist ja ametialast võltsimist seoses erikomisjoni 16. jaanuaril toimunud 5G konkurssi käsitleva istungi protokolli võltsimisega.
Muidugi ei pruugi Levikomi kaebuse taust tõesti kuriteole viidata, kuid ikka ja jälle jääb silma see, kuidas prokuratuur lõpetab menetlusi inimeste suhtes, kes viskuvad neid kaitstes dzotile ega luba luua laialdast tsiviilkontrolli prokuratuuri kohati kahtlusi tekitava tegevuse üle.
Katri Raik tõestas oma sobimatust juhtivametitesse juba siseministrina, mil ta teisel tööpäeval võttis osa provokatsioonist rändeleppe-vastase miitingu vastu ega distantseerunud kõrge riigiametnikuna juhtumist, kus üheks osapooleks oli tema erakonnakaaslane Tarand ja kogu erakond, kes ainsana kõigist parteidest osales meeleavaldusel selle vastasena. Isegi pressikonverentsi andis siseminister Raik SDE peakorteris. See ei tekita usaldust tema pädevuse vastu.
Katri Raik tegi mullu 10. novembril ettepaneku luua siseminister Helme süüdistuse järel prokuratuuri kallutatuse uurimiseks riigikogu erikomisjon. “Siseminister Mart Helme teatas 8. novembril avalikus pöördumises rängast kuriteost õigusriigi vastu. Ta kinnitas, et minister Mart Järviku nõuniku suhtes menetluse algatamine on poliitiliselt kallutatud. Seega seadis minister kahtluse alla õigusriigi põhiprintsiibi – võimude lahususe. Tegemist on ülitõsise süüdistusega, mille paikapidavust tuleb viivitamatult uurida. /…/ Poliitikute alusetud rünnakud prokuratuuri aadressil kahjustavad oluliselt Eesti õigussüsteemi usaldatavust,” märkis Raik ja kutsus looma süüdistuste uurimiseks riigikogu komisjoni.
Teatavasti on kinni jooksnud nii minister Järviku nõuniku tegevuse menetlus (mis ei huvita enam meediat) kui Raiki algatatud prokuratuuri kallutatuse uurimine, mis näitab, et tegu oli poliitilise taustaga algatustega.
Käsi peseb kätt – nii nagu lükkas prokuratuur tagasi EKRE hagi provokaator Tarandi vastu, nii lükkab ta tagasi ka mistahes süüdistuse Katri Raiki vastu, sest too on ju “oma”, kes kaitseb prokuratuuri.