11.05.2021
Tallinna ehitustel kõlab juba ammugi ainult vene keel. Pilt on illustratiivne.
Tänavu on oodata rekordiliselt palju lühiajalisi töötajaid ehk ennustatakse ligi 32 000 taotluse esitamist. Enim tullakse Eestisse tööle Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt, Moldovast ja Usbekistanist.
Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi- ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk rääkis ERR-ile, et lühiajalise töölepinguga ehk kuni aastaks saavad Eesti ettevõtjad riiki tuua võõrtööjõudu, millest hooajatöölised moodustavad väiksema osa.
Lühiajalise töölepinguga töölised töötavad väga erinevates valdkondades. ennekõike ehitussektoris ja ka töötleva tööstuse valdkonnas. Hooajatöötajad tulevad peamiselt põllumajandussektorisse.
Tööjõu sissevedu põhjendatakse ennekõike töökäte puudusega, kuid Eestis eelistatakse vaikida sellest, kui venekeelseks muudavad endisest Nõukogude Liidust tulijad siinse keelelise ja töökeskkonna, samuti sellest, kui palju seaduserikkumisi sellega kaasneb, seda nii tööandjate kui -võtjate poolelt.
Lisaks sellele seob väga suur hulk töölepinguga saabunuid oma edasise elu Eestiga, kus saab tööd ja head palka. Tallinnas on juba mõnda aega puudu lasteaia- ja koolikohti Ukrainast tulnutele, kes seavad ennast siia sisse koos perega.
Praegune tööjõupoliitika viib eestlaste osatähtsuse vähenemiseni rahvastikus ja Eesti venestumiseni.