Isamaa ja Seeder – sirgeseljalisust näitasid üles Belgia flaamid, teie tegite rändepakti vastu absurdikomöödiat!

19. detsembril kiidetakse ÜRO Peaassambleel Eesti osalusel heaks hukatuslik rändepakt ja seega jooksis täiesti tühja Isamaa liidri Helir-Valdor Seederi väide, nagu oleks nad oma poliitilise show`ga midagi selle vastu ära teinud.

Seeder on Isamaa saavutusena reklaaminud seda, et tänu nendele ei kiitnud valitsus rändepakti heaks – ja mis kasu sellest oli, kui Eesti hukatusele ikkagi rohelist tuld vilgutab? Katuserahadega täistopitud suuga isamaalased keeldusid valitsust surve alla panemast, kuigi selleks oli võimalus nii riigieelarve hääletusel kui ka otseselt valitsusest lahkumise kaudu, nagu soovitas Mart Helme.

Mis aga juhtus samas olukorras olnud Belgias? Kümne päeva eest vähemusvalitsust juhtima jäänud Belgia peaminister Charles Michel teatas teisipäeval ametist lahkumisest. Micheli võimuliit kaotas parlamendienamuse 9. detsembril, kui flaami rahvuslaste erakond N-VA lahkus ÜRO ränderaamistikuga seotud tüli tõttu valitsusest. Pärast seda on peaminister juhtinud vähemusvalitsust.

“Ma olen vastu võtnud otsuse ametist lahkuda ja ma kohtun selles osas viivitamatult kuningaga,” ütles Michel. Teisipäeva õhtul Micheliga kohtunud kuningas Philippe ei ole peaministri lahkumisavaldust veel rahuldanud ning plaanib enne seda pidada konsultatsioone, teatas kuningapalee. Palee allikas ütles aga, et tõenäoliselt palub Philippe Michelil peaministri kohusetäitjana mais peetavate valimisteni ametisse jääda.

Valitsusjuhi lahkumisele eelnes keskustelu parlamendis, kus opositsiooniparteid keeldusid Micheli ettepanekust hääletada maini valitsuse reformide üle ükshaaval. Peaminister otsustas seejärel enne terendavat umbusaldushääletust ise tagasi astuda.

Liberaalset valloonide erakonda Reformiliikumine (MR) juhtiv Michel on peaminister alates 2014. aastast ning valitsusse kuuluvad pärast N-VA lahkumist veel kaks flaamide erakonda. Võimuliit vajas opositsioonierakondade toetust, sest koalitsioonist lahkunud N-VA oli esitanud poliitilisi nõudmisi, mille Michel kuulutas “vastuvõetamatuks”.

Nii nagu mitmes teiseski riigis, muutus ränderaamistik poliitiliselt plahvatusohtlikuks ka Belgias. Brüsselis puhkesid pühapäeval rändevastaste meeleavaldajate ja Belgia politsei vahel kokkupõrked ning politsei laskis käiku pisargaasi ja veekahurid.

Belgia politsei teatel avaldas Brüsseli eurokvartalis lõppeval nädalal ametlikult heaks kiidetud ÜRO rändepakti vastu meelt umbes 5500 inimest, kes kandsid plakateid sõnumitega “Meie inimesed esmajärjekorras” ja “Meil on kõrini, sulgege piirid”.

Sisuliselt on Belgias toimuv täielik Eesti koopia: lahkhelid valitsuses rändepakti üle, parlamendi heakskiit, inimesed tänavatel protesteerimas, eelseisvad valimised – ainus, mida polnud, oli meie Uus-Flaami Alliansi ehk siis Isamaa lahkumine valitsusest. Flaamid tegid seda ja näitasid valitsuse kukutamisega maailmale, et see riik pole rändepakti poolt. Eestis näitasid libaisamaalased, et nad on äraostetavad ja kinnimakstavad ning rahvusluse eest nad pole kunagi kavatsenudki võidelda!

Allikas: BNS