15.10.2020
Olukorras, kus internetis tsenseeritakse isegi maailma liidrite sõnumeid, on Eestil põhjust oma internetivabaduse positsiooni üle uhke olla.
Värske rahvusvahelise uuringu kohaselt hoiab Eesti koos Islandiga internetivabaduse osas maailmas jätkuvalt liidripositsiooni.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on kõnealune indeks üheks mõõdikuks, mis väljendab Eesti digiühiskonna head tervist ning toimetulekut, mis leidis tõestust ka keerulistes pandeemia-oludes.
„Oleme digiühiskonna poolest tuntud ja teeme igapäevaselt tööd selle hoidmise nimel. Me ei sea interneti-juurdepääsule piiranguid, sisu avaldamisel on riigi poolt kehtestatud piiranguid vähe ja riik pakub kasutajate õigustele tugevat kaitset. Tugev digitaalne suhtlus- ja teenuskeskkond teenis Eestit ka COVID-19 pandeemia ajal hästi, kuna ühiskond sai tänu digitaalsetele teenustele ja elektroonilisele identiteedile turvaliselt toimida,“ märkis Siem.
Internetivabaduse indeks hõlmab erinevaid teemasid, nagu võrdne juurdepääs võrguühendustele, põhjendamatute piirangute puudumine veebis avaldatud sisule, kasutajate õiguste tagamine, aga ka kasutajate vabadus ja vastutus veebis käitumisel.
Raport rõhutab, et just koroonakriisi valguses tasub riikidel tähelepanu pöörata hea internetiühenduse tagamisele, väärinfo tuvastamisele ning sellele, et järelevalve eesmärgil kasutusele võetud uued tehnoloogiaid ei piiraks liigselt inimeste õigusi.
Kõige paremini suudetakse kaitsta internetivabadust Islandil, mida näitab kogutud 95 punkti 100-st võimalikust. Veebile pääsevad ligi peaaegu kõik riigi elanikud, selle sisu ei piirata peaaegu üldse ja internetikasutajate õigused on tugevalt kaitstud. Eesti jäi Islandile alla ühe punktiga ja asub raportis hinnatud 65 riigi seas teisel kohal. Meile järgnevad Kanada, Saksamaa ja Suurbritannia.
„Kuigi Eesti üldskoor püsib sama kõrgel nagu eelmistel aastatel, on raportis välja toodud mitmed signaalid, millele tasub tähelepanu pöörata. Eesti on küll tunnustatud digiriik, kuid arenguruumi on meilgi,“ ütles IKT asekantsler Siim Sikkut.
„Meie internetivabadusele aitaks kaasa riigis andmete kasutamise suurem läbipaistvus. Inimesed saavad juba täna eesti.ee portaali vahendusel jälgida, kuidas nende andmeid kasutatakse, kuid seda tehakse vähe – tahame seda n-ö andmejälgija teenust oluliselt laiendada,“ rääkis Sikkut. „Jätkuvaks väljakutseks on ka kiiret ühendust võimaldava võrguühenduse ehk nn viimase miili väljaehitamine maapiirkondades, mis on eriti oluline just olukorras, kus inimesed teevad palju kaugtööd ja peavad õppima kaugteel,“ lisas ta.
Asekantsleri sõnul on internetivabaduse tagamisel suur vastutus ka igal veebisisu pakkujal, sealhulgas meediakanalitel ning inimestel endil, kuna ka sotsiaalvõrgustikes toimuv arutelu peab järgima head suhtlustava. (MKM)