Jaak Madison vastuseks Krossile: pime usk Euroopa Liitu on tõesti võrreldav lapiku Maa teooria uskumisega

Eesti,
©UU
Jaak Madison

Poliitkameeleon Eerik-Niiles Krossi sulest ilmunud paskvill nõretab loosunglikust kõnemaneerist ja kontekstist välja rebitud lausejuppidest. Sellele vastab sotsiaalmeedias üks EKRE juhtpoliitikutest Jaak Madison.

“Täna on Postimehes ilmunud Eerik-Niiles Krossi arvamuslugu, kus ta väga julgelt nimetab meie erakonda “lapiku maa seltskonna esindajaks”. Lisaks sellele sildistab ta meie toetajaskonda, kes polevat isegi raamatuid viitsinud lugeda.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Võin kinnitada, et me armastame raamatuid. Kross toob välja nii minu kui teiste juhtliikmete arvamuslugusid ja eelmise aasta kongressi avaldust, kus kritiseerisime teravalt Euroopa Liidu suundumust föderalismi suunas.

Milliseid argumente toob ta siis välja, lükkamaks ümber meie seisukohti? Mitte ühtegi. Põhiline sisu on see, et me mingil juhul ei tohi olla kriitilised Euroopa Liidu suhtes, sest see on väga-väga paha. Ongi kõik. Seal argumentatsioon lõppeb. Ei ole just väga suur tõestus raamatute lugemisest!

Kross loob väga meelevaldse järelduse minu isiklikust seisukohast, mille kohaselt praeguse arengusuuna jätkumisel on Euroopa Liidu föderaliseerumine ohuks meie iseotsustusõigusele. Ma julgen väita, et Eestis on tõesti väga suur probleem ja ohuks meie riiklusele kinnisilmne poliitika ja pime usk millesegi, mis on võrreldav lapiku Maa uskujatega. Selles olen ma tõesti Krossiga nõus. Kuid Kross libiseb meelega üle asjaolust, et just pime usk Euroopa Liitu on võrreldav kõikide hullukestega, kes lihtsalt usuvad millessegi.

Ma võin pika tiraadi kirjutada näidetest, kus meil ehk Eestil pole mingit õigust ise kujundada oma poliitikat. Migratsioon on vaid üks näide paljudest, mis lihtsalt on arusaadavam laiemale avalikkusele. Kuid võime tuua ka näideteks meie olematu fiskaal- ja põllumajanduspoliitika, vajadusel kontrolli kehtestamise piiridel, välismaalaste seaduse. Need on vaid ühed näited, kus meie käed on kinni seotud.

Võrreldes 2004. aastaga on Euroopa Liit muutunud kardinaalselt ja seda halvemuse suunas. Eestis on aga vaid üks erakond, kes julgeb kriitikat teha ja veel vägagi argumenteeritult. Erinevalt meie kriitikutest, kes lähtuvad lihtsakoelisest ja naiivsest uskumusest, et ühendus nimega Euroopa Liit on meie igavene julgeolekugarantii aegade lõpuni. Kui miski on meile julgeolekutagatis, siis on seda selleks NATO, kus põhiline jõud on aga Ameerika Ühendriigid. Paraku on suur osa meie poliitilisest eliidist valimas väga valet poolt Euroopa Liidu ja USA suhetes ning piinlikuks muutub siin pugemine sakslastele.

Lõpetuseks aga veelkord Krossi etteheitest, et me tahaks Euroopa Liidust lahku lüüa. Ei, me ei ole seda mitte kunagi mitte kuskil öelnud. Me oleme öelnud, et praegune suund võib ühel päeval nõuda selle küsimuse laiemat arutelu. Kuid mida ma isiklikult väga tugevalt pooldan, on põhiseaduses rahvaalgatusõiguse taastamine. See aga omakorda looks põhiseaduslikku õiguse algatada seaduseelnõusid ja referendume ning ükskõik mis küsimuses. See peab olema meie rahva õigus ja vabadus ning siin ma luban küll, et me töötame selle õiguse andmise nimel.”

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused