Jaak Madisoni tellitud uuring: Eesti inimesed ei toeta Euroopa liitriiki ega võimu edasist loovutamist EL-ile

Eesti,
- Updated
©Uued Uudised
Jaak Madison Euroopa Parlamendis.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades europarlamenti valitud Jaak Madisoni tellitud uuringust nähtub, et üle poole eestimaalastest suhtub Euroopa Liitu (EL) positiivselt, samas kui neilt küsiti, kas EL peaks muutuma liitriigiks, siis sellele oldi valdavalt vastu.

Kui vastajatelt küsiti, kuivõrd nad nõustuvad või ei nõustu väitega, et EL peaks jätkama muutumist föderatsiooniks ehk liitriigiks, siis 59 protsenti sellega päri polnud, kuid veidi üle 24 protsendi toetas seda. Küsimusele, kas euroliidu liikmesmaade välis-, kaitse- ja rahaduspoliitika peaks olema allutatud EL-i ühtsele juhtimisele, vastas eitavalt ligi 61 protsenti, seda aga toetas üle 28 protsendi.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Pagulastest rääkides märkisid ligi 65 protsenti, et nende riiki vastuvõtmisel ei tohiks olla EL-i poolt kehtestatud kvoote, vastupidisel arvamusel oli aga 28,5 protsenti.

Küsimusele, kas Eesti seisab EL-is piisavalt oma huvide eest, vastas 55 protsenti jaatavalt ja ligi 40 protsenti eitavalt.

Küsimusele, millises suunas on EL arenemas, vastas 56 protsenti, et pigem positiivses suunas ja 7,3 protsenti, et kindlasti positiivses suunas. Negatiivses valguses nägi EL-i arengut ligi 27 protsenti vastanutest. EL-i püsima jäämist kaugemas tulvikus usub üle 63 protsendi vastanutest, samas kui euroliidu hääbumist usub ligi 29 protsenti.

Jaak Madison leiab, et kui praegu on näiteks maksuküsimused ja rahanduspoliitika suuresti veel liikmesriikide pädevuses, siis 61 protsenti inimestest ei toeta rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika suuremat delegeerimist Euroopa Liidu käsutusse.

“Uuringust nähtub selgelt, et Eesti inimesed ei soovi Euroopa Liidu edasist föderaliseerumist, kuna sellele vastas eitavalt 59 protsenti inimestest ja föderaliseerumist liitriigiks toetas vaid 24 protsenti. Mis puudutab föderaliseerumist ja suuremat rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika ära andmist meie alluvusest, siis siin jookseb väga selge lõhe ka eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Kui eestlastest ei toeta föderaliseerumist 63 protsenti, siis mitte-eestlastest 49 protsenti. Samal ajal toetab aga föderaliseerumist ehk iseseisvuse kaotamist Euroopa Liidule 33 protsenti mitte-eestlastest ja 22 protsenti eestlastest”, kommenteeris Madison.

Madison tõi veel välja, et kui meie poliitikate delegeerimist Euroopa Liidule toetab 33 protsenti mitte-eestlastest, siis eestlastest toetab seda veidi vähem ehk 26 protsenti ja lisaks 61 protsenti eestlastest ei toeta rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika ära andmist meie pädevusest.

Madisoni hinnangul vahe eestlaste ja mitte-eestlaste ehk enamjaolt venekeelse elanikkonna vahel tuleneb tõenäoliselt sellest, et eestlastel on säilinud tugev rahvustundlikkus, kuid venekeelsele elanikkonnale ei lähe niivõrd korda mure Eesti iseseisvuse ja rahvuse pärast. Seda tuleb kindlasti arvesse võtta edaspidi ka poliitikate kujundamisel.

“Lisaks on väga huvitav välja tuua, et näiteks kõrgharidusega vastajatest lausa 65 protsenti ei toeta eelmainitud poliitikate loovutamist Eesti pädevusest. See näitab selgesti, et kõrgema haridusega vastajate teadlikkus on Euroopa Liidu poliitikatest suurem ning see võib ka tähendada suuremat teadlikkust ohtudest, mis varitsevad edasise föderaliseerumise taga,” ütles Madison.

Tema hinnangul tunneb seega väga suur osa ühiskonnast, et Eesti ei tööta mitte eelkõige meie endi huvide nimel, vaid soovib olla paipoisi rollis ning saada kiita Euroopa Liidus kõigega nõusoleku eest.

Politoloog Martin Mölderi hinnagul näitab see uuring, et Eesti inimesed küll on positiivselt meelestatud Euroopa Liidu suhtes, kuid ei soovi edasist võimu delegeerimist Euroopa Liidule. “Vaatamata sellele, et Eesti valijate toetus Euroopa Liitu kuulumisele on väga kõrge, ei tähenda see, et ollakse nõus kõigega, mida EL peaks ette võtma või iga suunaga, kuhu poole ta võiks areneda,” ütles Mölder. (BNS)

Uuringu viisid 2.-18. detsembril läbi Norstat ja Saar Poll, küsitledes tuhandet inimest. (BNS)

Kommentaarid

2 commentsOn Jaak Madisoni tellitud uuring: Eesti inimesed ei toeta Euroopa liitriiki ega võimu edasist loovutamist EL-ile

  • Avatar

    Kui hakatakse agaramalt peale pressima Rail-Baltikut (mille VAJALIKKUST pole t6estatudki!), siis hakkab olema eurovastaseid veel enam. . . Jaak Madisoni tellitud uuring? Eesti huvide eest see midagi küll pole, kui ta on endiselt globalistidega mestis — ta oli USA poole valinud hiljutises Iraani-USA konfliktis.

    Mäletan, et olid ajad kui Jaak Madison k6netas kr6bedamalt pisut ja mainis ka ära head küljed Adolfi onu poliitilises juhtimises, mis tekitas parajat elevust, ning seet6ttu vat et taheti ta välja visata EKREst juudi käsul, (ning Mart & Martin Helme soovil?). Kuigi see oli k6ige lahedam, sest siis ikka nimetati asju nende 6igete nimedega, ning siis rääkis Jaak 6iget juttu ikka.
    Seega, et kuidas hiljem juhtus et ta hiljem lausa kannapöörde tegi, et isegi europarlamenti sai, on veider.

  • Avatar

    Uskumatu, et on pea kolmandik selliseid, kes on nõus olema tuhvlialused…

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused