Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Jaak Valge: eesti keele kõnelejate arv langes juba enne ukraina põgenike saabumist, ja nüüd see protsess süveneb

-
13.04.2022
Üle Eesti idapiiri on siia valgunud palju kahtlast rahvast, kel pole midagi ühist Ukraina tõelise valuga. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Alternatiivina Kaja Kallase valitsuse migratsiooni soodustavale seaduseelnõule oli kolmapäeval Riigikogus EKRE välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE) esimene lugemine ja sellele sisserännet pidurdavale plaanile tõmbasid liberaalid ja vasakpoolsed kohe piduri peale.

Ettekande teinud EKRE saadik Jaak Valge tutvustas eelnõu sisu.

“Sellest eile vastu võetud seadusest oli aktsepteeritav ainult Ukraina põgenikesse puutuv osa, mida oleks pealegi saanud reguleerida teisiti. Aga kõnesolev eelnõu on algatatud jaanuaris ja see ei puutu Ukraina põgenikesse, küll aga sellesama eelnõuga parandame kaudselt ka Ukraina põgenike olukorda meie tööjõuturul. Seega oleks nüüd võimalik nendel saadikutel, kes eile kõnealuse defektse eelnõu poolt hääletasid – ma muidugi loodan, et president seda välja ei kuuluta –, neil saadikuil oleks võimalik ennast vähemalt osaliselt rehabiliteerida kõnesolevat eelnõu toetades.

Selle eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid värbama välistööjõudu eelkõige nendele töökohtadele, mis nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu. Kehtivate tähtajaliste elamislubade ja lühiajalise töötamise registreerimise alusel moodustavad töötavad välismaalased Eestis praegu 3–4% hõivatutest, mida on, ma natukene ruttan ette, circa poolteist korda vähem, kui meil on parasjagu registreeritud töötuid, ehk keda on märtsi seisuga üle 46 000. Lisaks on meil veel Ukraina põgenikud, kellest tööealisi on circa 20 000, ma ei oska täpselt öelda. Nemad on saanud ajutise kaitse ja neid võib tööle võtta ka miinimumpalga eest. Neist on end töötuks registreerinud eilse seisuga 3215. Nii, ja vabu töökohti on iga töötuks registreeritud isiku kohta 0,2. Umbes üks töökoht iga registreeritud töötu kohta.

Selle eelnõu eesmärk on sisserändevoo kitsendamine ainult kvalifitseeritud tööjõule, nendele, kellest Eesti tööturul on puudus. Ja teine eesmärk on välistada kodumaise tööjõu – ja nüüd ka Ukraina põgenike – asendamist välismaal palgatud odavamapalgaliste töötajatega. Nagu te teate, on välismaalaste seaduses hulk erandeid, mille puhul kõnealune palgakriteerium, mida on eelnõus pakutud, ei kohaldu. Siin selle eelnõuga seda ei muudeta, näiteks õpetaja või teadustöötaja, lähetatud töötaja, koduabiline, iduettevõtte töötaja, selline töötaja, kes on omandanud Eestis kutse või kõrghariduse, neile ei kohaldu see palgakriteerium, mis on selles eelnõus välja pakutud. Ühesõnaga, neid erandeid, kellele see palgakriteerium ei kehti, on palju ja need erandid ongi just sätestatud Eesti tööjõuturu vajaduse alusel.

Loomulikult see eelnõu ei piira kuidagi Euroopa Liidu kodanike või alalise elamisõiguse alusel Euroopa Liidus elavate isikute töörännet. See tähendab, et Eestile vajalike keskmisepalgaliste töötajate sisserännet see sisuliselt ei piira ja ei piira ka spetsialistide sisserännet, kuna me vajame ju häid spetsialiste, ja oleks ebaloogiline arvata, et hea spetsialisti keskmine palk on alla 1,5 Eesti keskmise. Ja kordan veel kord, et Eestis olevate põgenike värbamist see eelnõu ka ei piira, vaid kaudselt, kuna ta piirab teiste välismaalaste värbamist, siis ta loob põgenikele isegi parema olukorra meie tööjõuturul. Niisiis, eelnõu esimeseks eesmärgiks oli töörände üldnormina keskmise palga tõstmine 1,5‑le Eesti keskmisest ja ka lühiajaliste töötajate palganõude tõstmine 1,5‑le Eesti keskmisest.

Eelnõuga lühendatakse hooajatöötajate, kellele võib maksta miinimumpalka, nende hooajatöötajate Eestis lubatud lühiajalise töötamise perioodi kuue kuuni senise 270 päeva asemel. Valitsuse määruse definitsiooni järgi peab hooaeg olema seotud kindla ajaga aastas, kui nõudlus tööjõu järele on hooaja tõttu märkimisväärselt suurem kui muul ajal. Ja pole kuidagi loogiline, et see hooaeg oleks ise pikem kui muu aeg. Selle määruse lisa, kus loetakse üles need tegevusalad, mida hooajaks peetakse, see määruse lisa on iseenesest ka hooaja definitsiooniga vastuolus, kuna seal on põllumajandustööde kõrval ka alkoholivaba joogi tootmine. No kas alkoholivaba joogi tootmine on ikka hooajatöö? Ilmselgelt ei ole. Lisaks ma konsulteerisin ka põllumajandusteadlastega, kes ütlesid, et põllumajanduses pole hooajatöid, mis kestaksid üle poole aasta. Võib-olla kusagil lõunamaal on, kus on pikem vegetatsiooniperiood, aga meil ei ole.

Eelnõu teiseks pooleks on kõrgharidusseaduse muutmine. Eelnõuga täiendatakse kõrgharidusseadust nii, et õppekulude hüvitamist tuleb nõuda kõigilt välisüliõpilastelt, kes omavad seaduslikku alust ajutiseks Eestis viibimiseks õppimise eesmärgil või on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks ja välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni või OECD organisatsiooni liikmesriigi kodanikelt, kes õpivad esimese või teise astme õppes. Ja välja arvatud juhul, kui need, ütleme, kolmandate riikide kodanikud õpivad eesti keeles – palun väga, siis ei tule nendelt õppetasu nõuda. Toonitan, et õppekulude tasumist ei pea nõudma ju loomulikult ka Euroopa Liidu kodanikelt ega doktorantidelt. Õppekulude hüvitamise kohustust, oleks loogiline, et me ei kohalda ju kohe, vaid alles järgmisest või ka võib‑olla ülejärgmisest õppeaastast. Seega on aega. Pärast esimest lugemist saaksime ka siis veel ühe parandusettepaneku teha selle eelnõu kohta, nii et see ei puutuks Ukrainat tudengitesse, nagu praegu.

Lisaks, eelnõuga reguleeritakse seda aega, millal välistudeng tohib abikaasa enda juurde elama kutsuda, ja seda, millal tudengile juurde asunud isiku elamisluba kehtetuks tunnistatakse, kui see isik lihtsalt enam ei õpi siin. Varem seda aega reguleeritud ei olnud, selle eelnõu järgi on see 30 päeva. Nii, ja neid kõrgharidusseaduse sätteid muudetakse sellel põhjusel, et meie ülikoolid ei muutuks migratsioonipumpadeks. Nagu te aru saate, on see väga põhimõtteline eelnõu, ehkki eelnõu iseenesest vajaks uute protsesside vastuvõetud seaduse valguses võib-olla värskendust. Üks asi, mis oli siin tõesti, et Ukraina tudengitesse ei peaks see puutuma. Aga teisalt, immigratsiooniteema on alati värske ja nüüd ma selgitangi teile, miks, ja küllap oleme ka neid argumente korduvalt esitanud, aga mina pakun teile nad veel kord süsteemselt, grupeerides nad nelja rühma.

Esiteks, esimene rühm, majanduslikud argumendid. Majandusteaduses eristatakse teatavasti kolme tootmistegurite või majandusressursside gruppi. Need on looduslikud, need on majanduslikud ja inimvara, sealhulgas ka ettevõtlikkus. Turumajanduse põhimõtete kohaselt on nende tootmistegurite optimaalne kombineerimine ratsionaalse tootmise korraldamise aluseks, edenemise aluseks, ja niimoodi tehakse valikuid, mis tagavad majandustegevuse vastavuse ühiskonna võimalustele ja vajadustele ja ka uuendused majanduses. Nii, ja nüüd ühe tootmisteguri muutmine ülaltpoolt, just selle odava tööjõu sissevoolu lubamine – ma ei räägi kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust, vaid just odava ja keskmise palgaga tööjõu sissetoomisest – hälbib turumajanduse põhimõttest. Kui analoogiat kasutada, siis näiteks odava tööjõu [sissetoomine], see oleks seesama, et meie riigilt nõutaks, et toodaks sisse näiteks odavat toorainet, väljakujunenud hinnatasemest odavamat toorainet. Kuidas me seda siis nimetaksime? Väited, et meil on kusagil nii ja nii palju töötajaid puudu, on selles mõttes täiesti arusaamatud, et kui te toote mulle sada töötajat, ütleme, väga väikese palgaga, küll ma nad tööle panen ja küll ma selle ettevõtte korraldan.

Niisugune hälbimine turumajanduse põhimõttest soodustab just odavamat tööjõudu kasutavate ettevõtete tegevust teiste ettevõtete arvel ega soodusta kuidagimoodi uuendamist. Ja mina ei süüdista siin kuidagimoodi ettevõtjaid, sest nemad lähevad seda teed, mis on neile hõlpsam. See ongi äritegevuse põhikontseptsioon. Küll aga on meie kohus siin luua ettevõtlusele sellised raamid, mis suunaksid ettevõtlust uuendustele. Toonitan siinkohal, et meie keskmine tööviljakus on vaid neli viiendikku – värskete andmete alusel – euroala keskmisest, mis tähendab, et kui keskmine tööviljakus, me tõstame selle euroala keskmiseks, mis peaks toimuma siis, kui me majandust uuendame, siis saaksime juurde justkui üle 150 000 töötaja.

Edasi sotsiaalpoliitilised argumendid. Meenutan, et meil on okupatsiooniajast pärit siiani üks Euroopa suurim välispäritolu rahvastiku proportsioon ja meie oleme nendele suure vaeva ja ajaga õpetanud – osale nendele inimestele, kellel on teine emakeel – selgeks eesti keele ja nende sotsiaalne‑poliitiline käitumine on mõnevõrra lähenenud põlisrahvastiku omale, siiski ütleme nii, et vaid mõnevõrra. Välispäritolu rahvastiku sulandumine Eesti ühiskonda on eesmärgina veel suhteliselt kaugel. Nüüd on meil veel lisaks Ukraina põgenikud, kellega tuleks tegelda. Aga massiimmigratsiooni jätkumise korral, nagu see on seni toimunud, muutub see kõik tühiseks. Vähemalt mingil määral kannatavad meie ühiskonnas ka turvalisus, inimestevaheline usaldus ja koostöö.

Palgakasv on Eestis olnud suhteliselt kiire, aga kui me reaalpalka vaatame, siis ütleme, et mitte nii väga. Hinnatõus neelab selle palgakasvu ära ja kindla peale tööjõu import pidurdab palgakasvu. Nagu ma enne ütlesin, on meil ju 46 000 registreeritud töötut. Kui tööpuudus väheneb, väheneb tegelikult ju ka riigieelarveline koormus.

Edasi sotsiaalpoliitilistest argumentidest. Iga tööealisena siia püsivalt elama saabunud immigrant tarvitab ju ka sotsiaalteenuseid ja ärme unustame, et nendega koos tulevad ka mittetöötavad pereliikmed. Tavaliselt ongi sisserännanute tööhõive keskmisest oluliselt madalam. Eesti pensionikulud, ärme unustame, on praegu sedavõrd suured just varasema immigratsiooni tõttu, sellepärast, et idaslaavi maades on sündimus madalam, ja kui Eestis on kõrgem sündimus kui idaslaavi maades ja kui see sündimuskäitumise muster tuuakse Eestisse kaasa, nii nagu see on toimunud ja toimub ka praegu, siis see tähendab seda, et me tekitame oma lastele suurema maksukoormuse. Seega, immigratsiooni soodustamine toimub meie laste tuleviku arvel.

Kolmandaks, julgeolekupoliitilised argumendid. Ma arvan, et ma ei pea siin sellest pikalt rääkima. On mõistlik arvata, et niisuguse massiimmigratsiooni puhul, nagu see on olnud, ei suudeta kõiki tulijaid kontrollida. Ma arvan, et praegu on kindlasti vajalik – on ju praegu põgenike tulv, keda on vaja kontrollid. Aga sedavõrd ulatuslikku massiimmigratsiooni, nagu meil on olnud, tuleks kitsendada, et põgenikke saaks korralikult vastu võtta.

Ja neljandaks, kui soovite, siis ütleksin, et rahvuspoliitilised või ka põhiseaduskesksed argumendid. Need seostuvad eelkõige immigratsiooni ulatusega. Viimastel aastatel on meile peamiselt idaslaavi kultuuriruumi maadest ning Aasiast ja Aafrikast asunud elama 4000–5000 isikut rohkem, kui lahkus. Need on Eesti Statistikaameti andmed, võib-olla neid korrigeeritakse, paremaid minul kusagilt võtta ei ole, mitte kellelgi ei ole praegu paremaid võtta. Ootame rahvaloenduse tulemusi, ootame 2021. aasta andmeid, mis aga Statistikaameti esialgsete teadete põhja võib arvata, et suurusjärgud 2021. aastal on sarnased kui varem.

Toonitan, et siia pole arvestatud põgenikke. Selles suurusjärgus positiivne migratsioonisaldo tähendab massiimmigratsiooni, see tähendab seda. Ja seesama immigratsiooni põhjustatud madalam palgatase pärsib meie inimeste tagasituleku võimalusi välismaalt, kuhu varasem ebaõige majanduspoliitika on nad viinud. Juba 2020. aastal pöörduski positiivne trend Eesti Statistikaameti andmetel teisele poole, see tähendab, et Eestist lahkus 6900 Eesti kodanikku ja tagasi tuli 5900. See trend on pöördunud. Ja kui me sellise odavtööjõu ja immigratsiooniga jätkame, siis see kindlasti süveneb. Hilisemaid andmeid me praegu ei tea, küll aga teame, et eesti keelt kõnelevate isikute osakaal rahvastikus on 2021. aastal langenud, enne Ukraina põgenike saabumist. Jah, vaadake järgi see Eesti Statistikaametist, “Eesti 2035″ tegevuskava mõõdikutest. Eestlaste osakaal on langenud.

Niisiis, igaüks neist neljast põhjuste grupist üksi oleks piisav, et selle eelnõu poolt olla. Kui midagi vajab muutmist, siis on võimalik parandusettepanekuid teha. Lisaksin lõpetuseks veel, et ühiskonna enamus ju selgelt ei soovi massiimmigratsiooni. Samas prognoosin, et see on järgmistel parlamendivalimistel üheks põhiteemaks. Järgmistel Riigikogu valimistel ei hääletata nende erakondade poolt, kes massiimmigratsiooni soodustasid.

Ja nüüd lõpetuseks on loogiline arvata, et Riigikogu kohti jääb nendele valitsuserakondadele vähemaks, sellepärast et nemad soodustasid massimigratsiooni. Kohti jääb vähemaks, nemad parlamenti ei saa, suur osa nendest, ja raske on ka mujal tööd leida, sest massilise immigratsiooni tõttu on vabu töökohti vähe. Nii et koalitsioonisaadikutel peaks olema täiesti isiklik motiiv selle eelnõu poolt hääletada.”