07.02.2022
Kersti Kaljulaid
Eelmine president Kersti Kaljulaid on meelde jäänud kiirete hukkamõistudega EKRE suunal, paraku on ta mõnelgi puhul tegutsenud ebasobivalt rutakalt ning peab hiljem oma sõnu sööma või suhtumist muutma. Selle ilmestamiseks kaks näidet.
2019. aasta novembris vabastas tollane Jüri Ratase valitsus valitsuse kodurahu huvides maaeluminister Mart Järviku ja eelnevalt Järviku ettepanekul ka vastu töötanud kantsler Illar Lemetti ametist.
Samal õhtul kinnitas president Järviku ametist vabastamise, seejuures pidas ta vajalikuks vabandada Lemetti ees selle pärast, kuidas riik temaga käitus.
Kaljulaid ütles pärast kohtumist Ratasega meediale, et ta vabandab Lemetti ees selle pärast, kuidas riik on temaga käitunud. Ta ütles, et on lubamatu, et Lemettist tehti poliitilise kauplemise osa ning kui selline tegevus jätkub, on kõigil põhjust muret tunda.
Reformierakondlasest hilisem Viimsi vallavanem Lemetti andis vallandamisotsuse kohtusse.
Kohus otsustas nüüd, et endise maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti vallandamine oli seaduspärane.
Kohtu hinnangul olid Vabariigi Valitsuse poolt seaduse nõuded täidetud vaidlustatud korraldust välja andes. Kohus ei tuvastanud ka menetlusnõuete rikkumist, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.
Seega polnud Kaljulaidil mingit põhjust ega ka õigust Lemetti ees vabandada ning kogu see stseen kandis vaid ühte eesmärki – näidata üles põlgust tollase valitsuse ja eeskätt ühe valitsuspartneri rahvuskonservatiivse erakonna vastu.
Seega peaks Kaljulaid nüüd vabandama oma tollase käitumise pärast Mart Järviku ees.
Teine seik oli siis, kui kurikuulsat pusa „Sõna on vaba“ kandnud Kersti Kaljulaid lahkus väliskaubanduse ja IT-ministri Marti Kuusiku ametivande ajaks Riigikogu saalist. Kuid jälle oli riigipea liigselt ülesköetud ning sunnitud hiljem vabandama, sest 2021. mais langetas kohus meedias perevägivallas alusetult süüdistatud Marti Kuusiku suhtes õigeksmõistva otsuse.
“Ülemöödunud kevadel lahkusin Riigikogu saalist ajal, mil Marti Kuusik andis ametivande ministriametisse asumiseks. Süüdistused, mis toona avalikuks said, olid nii tõsised, et ma ei saanud käituda teisiti,” selgitas Kaljulaid toona Facebookis. „Täna on Viru maakohus teinud oma otsuse, milles ütleb, et süü ei ole leidnud tõendamist. Vabandan Marti Kuusiku ees.”
Varem oli ta öelnud: “Ma olen esimene inimene, kes on valmis vabandama Marti Kuusiku ees, kui see lugu, mis vahetult enne valitsuse ametivande andmust ilmus, osutub valeks.“
Üks asi on kusagil seminaril aafriklaste arvel sõud teha, suusarajal hõisata või ÜRO-s karata. Teine asi, aga omal maal oma inimeste kallal põhjuseta tseremoonitseda ja nende saatust mõjutada võivaid hoiakuid kujundada.