22.11.2019
Mees, kelle kohta võiks küsida – kes sa tegelikult oled, Jürgen Ligi?
Reformierakonna esikaagutaja Jürgen Ligi armastab väita, et tema on teinud vaid õigeid otsuseid ja kõik teised on lollid – sestap on kasulik otsustamiseks tema minevikku kiigata.
2012. aasta 7. novembri Postimehes ütles tollane rahandus- ja varasem kaitseminister Jürgen Ligi, et on endiselt vabatahtliku ajateenistuse veendunud pooldaja ja et Eesti ei vaja rahu ajal kohustuslikku ajateenistust.
“Minu sügav veendumus on, et riigikaitse tuleb rahuajal rajada vabatahtlikkusele. See on ka täiesti tehtav, kui selleks eraldatakse NATO kollektiivkaitse kokkulepetega lubatud ressurss – 2 protsenti SKP-st ja stiimulid. Vabatahtlikkuse määr on selleks Eestis piisavalt kõrge,” väitis Ligi.
Praeguseks on kogu kaitsepoliitika jõudnud veendumusele, et riik vajab laialdast riigikaitset ja kindlasti kohustuslikku ajateenistust, aga Ligi jõudis seni kaitseminister olla ja sõjaväeluure kaotada.
“Kapos pikalt Eesti riiki reetnud Uno Puusepa ja mitmed teised reetmisjuhtumid panevad küsima, kelle huve teenis Reformierakond, kui lammutas 2007-2008. a kapoga «konkureeriva» eriteenistuse, sõjaväeluure. Igal juhul teenis selline Eesti kaitsevõime hävitamine selgelt Venemaa huve,” kirjutas Pealinn 22. detsembril 2014.
Pealinn jätkab: “Massiivne meediarünnak sõjaväeluure vastu, sealhulgas kaitseminister Ligi sõnavõtud algasid 2007. a pärast seda, kui meedias oli üllitatud üks sõjaväeluure töömemo, mille sarnaseid leidub maailma eriteenistustes pakkide viisi. Meedia väitel solvas Ligit see, et kaitsejõudude luureosakonna töötajad olid kogunud andmeid kaitseministeeriumi ametnike kohta.
Kulus umbes aasta, kuni riigireetmise süüdistatuna alustati kriminaalasi kaitseministeeriumi peamise saladustehoidja Herman Simmi suhtes, kes pidanuks õigupoolest sõjaväeluure asemel olema Ligi pahameeleobjekt. Kuid selleks ajaks oli sõjaväeluure juba sisuliselt juba elimineeritud.
Üks kaitseministeeriumist välja lekitatud töömemo leiti olevat piisav põhjus terve suure eriteenistuse äranullimiseks. Samas tegi Reformierakonna poolt lammutatav sõjaväeluure kapole mitmes küsimuses silmad ette. Sõjaväeluure hoiatas riiki nii aprillirahutuste eest, kui Hermann Simmi eest. Sõjaväeluure juht Riho Ühtegi rääkis kapole korduvalt Simmist kui julgeolekuriskist, kuid tema hoiatused kõlasid kurtidele kõrvadele.
Ka Simm ise kurtis toona, mõned aastad enne vahelejäämist, et 2. osakonna töötajad korraldavad tema varjatud jälitamist. Kahtlustel oli ka põhjus. Kaitsejõudude 2. osakonnal ehk luureosakonnal oli juba aastaid enne Simmi ametlikku vahelejäämist selge, et kusagilt lekib itta nagu sõel. Lõpuks jäi Simm tänu lääneliitlastele vahele.
“Erinevalt kapost, kus kasutati KGB-st pärit spetsialiste, mis nüüd on viinud mitmete reetmisskandaalideni, õpetati sõjaväeluures noored poisid nullist välja,” rääkis erubrigaadikindral Urmas Roosimägi. Tema sõnul võeti 2008. aasta juunis võeti vastu kaitseväe korralduse seadus, millega kaotati sõjaväe vastuluure täielikult ning luure osas jäeti õigus vaid lehti lugeda ja väljaspool piire raadioeetrit jälgida. Sisuliselt purustati kuusteist aastat ülesehitatud süsteem päevapealt.”
Jürgen Ligi on seega igati olnud Kremli “kasulik idioot” kui mitte enamat – hästi toimiva sõjaväeluure kaotamine kaitseministrina ja Vene rahapesu ajal rahandusministriks olek tõendavad seda.