12.03.2020
Kui keegi räägib saagi jagamisest, siis tõenäoliselt muretseb ta enda kõrvalejäämise pärast.
Jürgen Ligi vihapurtsatus Postimehes näitab, et kõige laiemate lõugade ja kasimatuma suuvärgiga Reformierakonna saadik ei suuda taluda, kui tema sisutühjadele monoloogidele piirid ette seatakse.
Ligi on tuntud saadikuna, kellele meeldib esineda ja enda väidetavat kompetentsi näidata, seepärast lähebki talle kõige rohkem südamesse, kui tema pildil esiplaanil pole – sestap on vaja otsida süüdlasi.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas on teinud lõpu opositsiooni šõudele ja enesereklaamile, mis kipuvad juba pikemat aega Riigikogu tööd segama. See aga ei meeldi vastasrinnale, kelle eesmärgiks on Riigikogus särada ning sellega pildis olla, au ja kuulsust koguda.
Reformarid ja sotsid õiendavad ja raiskavad aega tühiste küsimuste peale, venitades Riigikogu toiminguid võimalikult pikaks, et näidata, nagu ei suudaks spiiker tööd korraldada. Tüli kisutakse üles ka kõige lihtsamatest asjadest ning paisutatakse need suureks probleemiks.
Opositsiooni saadikute seas on väga levinud komme, kus esinejale esitatakse mingi noriv küsimus ja ise marsitakse vastuse ajaks saalist välja, sest see enam küsimuse esitajat ei huvita. Küll aga levitatakse oma “küsimust” hiljem sotsiaalmeedias: “Vaat kus ma alles äsasin!”
Teine paljunähtav moment on see, kus ministrile esitatav küsimus koosneb algul solvangust ja enese kiitmisest ja alles siis, kui Riigikogu esimees aja lõppemist meelde tuletab, esitatakse tühine järelpärimine: “Kuidas siis muidu läheb?”
Opositsioon on juba saalis minnes häälestunud tüli norimisele, üht ja sama küsimust esitatakse kümnes eri versioonis, aega venitatakse nagu püksikummi, istungiaeg sisustatakse ebakonstruktiivse kriitikaga ning peaeesmärgiks on saanud enesenäitamine.
Kui poleks “paha” spiikrit Henn Põlluaasa, räägiksid RE ja sotside saadikud lõputult sellest, kui head nad on, raiskaksid aega tühiste järelpärimiste ja mõttetute heietustega selle üle, kuidas asjad peaksid käima, õpetaksid ja suunaksid Riigikogu esimeest “õigele teele” ning avaldaks kümneid ja sadu proteste selle üle, mis neile ei meeldi.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas on kõigele sellele piirid ette tõmmanud ja see ongi pannud opositsiooni protesteerima selle üle, miks nende anarhia reeglitesse surutakse. Kõige õnnetum ja selle võrra vihasem ongi Jürgen Ligi, kes on ladvaõuna staatusest krimpsu tõmmanud õunakässi rolli langenud.