Jurist Kert Kingo: Seppikute perekonna ärid pidanuks juba ammu MTA-le silma jääma

Kert Kingo

EKRE varivalitsuse justiitsminister ja kandidaat Riigikogu valimistel, jurist Kert Kingo kirjutab Seppikute juhtumi valgusel, et kui äri on aus, siis puudub igasugune vajadus kasutada välismaiseid, segase tegevussuunaga vahe- või riiulifirmasid, nö offshore firmasid.

“Offshore firmade kasutamise mõte on üldjuhul maksude optimeerimine. Need on registreeritud kas väga madala või null maksumääraga piirkonda või riiki. Neid ettevõtteid asutatakse riikides, kus lisaks soodsatele maksudele pakutakse ka konfidentsiaalset vara haldamise võimalust.

Seda kõike toetavad paindlikud ja lihtsad äriseadused. Samuti on nende ettevõtete juhid tavaliselt kas tankistid või kättesaamatud isikud. Tihti ka varastatud, leitud ja kaotatud dokumentide alusel registreeritud ettevõtted, kus formaalne firmajuht ise ei teagi, et tema nimel on näiteks kuskil Neitsisaartel ettevõte registreeritud.

Koostöö selliste offshore firmadega (pean siin silmas enim levinud riiulifirmasid) seisneb teenuse ostmises enamjaolt arvevabriku näol. Teenuse eest makstakse hinnakirja alusel, sõltuvalt sellest kui põhjalikku või korralikku dokumentatsiooni keegi soovib. Selliste välismaiste ettevõtete kasutamise mõte on ebaseadusliku äritegevuse jälgi segada ja raha keerutades see lõpuks Eestist maksuvabalt välja võtta.

Kui Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond ei ole senini alustanud menetlust Seppiku perekonna äride tegevuste osas, siis paneb see tõsiselt imestama. Sellise skeemiga tegutsevad firmad jäävad tavaliselt kohe MTA uurimisosakonna radarile. Miks siis Seppiku omad välja on jäänud, summad on ju suured, mida liigutatakse?

Piisab, kui hakata vastuseid otsima elementaarsetele küsimustele:

1. Kas tegevusvaldkond annab põhjust uskuda välismaiste vahendusfirmade vajalikusesse? On see loogiline? (Kas kala püütakse Dominikaanist ja külmutatakse seal ning seejärel müüakse hulgi kuskile edasi? Kuhu?)

2. Kas arvetelt nähtuvad tehingud ka tegelikkuses aset on leidnud? Kas kaup on üle antud või arvetel näidatud teenust reaalselt osutatud?

3. Kuidas sobituvad need tehingud meie riigis kehtivate erinevate maksuseadustega?

4. Miks ühte ja sama rahasummat keerutatakse erinevate firmade vahel? See ei ole loogiline.

Küsimusi on palju. Selge on see, et igal ärilisel tegevusel peab otstarve ja mõistlik põhjus olema. Kui ettevõttel töötajaid ei ole kuid on suur käive, mille raames toimub suurte summade ulatuses rahaülekandeid ning neid rahasid liigutatakse läbi ebaselge taustaga offshore ettevõtete, siis peaks need firmad panema Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnal kohe punase tulukese põlema. Nii tavaliselt maksupettused käivad, eesmärgiga põigelda kõrvale Eesti riigile ettenähtud maksude maksmisest.

Ootaksin MTA kiiret reageerimist ning tegevust võimaliku maksupettuse toimepaneku avastamisel ja riiklikest maksudest kõrvalehoidmisel.”

Kommentaarid