20.12.2018
Eesti justiitssüsteem õiguskaalud on rikkis. Pilt on illustratiivne.
Prokuratuur näitas taas oma korrumpeerumust, lükates tagasi rahvuskonservatiivide kaebuse provokaator Indrek Tarandi seadusvastaste tegevuste kohta.
EKRE saadik Jaak Madison sai Põhja Ringkonnaprokuratuurilt kaebuse rahuldamata jätmise määruse. Jutt käib EKRE hagist Indrek Tarandi vastu, kes häiris erakonna korraldatud meeleavaldust Toompeal, provotseeris korrarikkumise, röövis mikrofoni ja rikkus mitmeid muidki seadusi.
Prokuratuuri otsust kommenteerib jurist Kert Kingo, kes on ka EKRE korruptsioonivastase komisjoni juht.
“Kokkuvõttes on ka prokuratuur ise kinnitanud, et “Indrek Tarandi kuriteoavalduses kirjeldatud tegevusse sekkusid koosolekul osalejad ja turvatöötaja, millest tulenevalt lõpetati I. Tarandi koosolekut häiriv tegevus.” Juurde on veel selgitatud, et “salvestitelt on näha, et I. Tarand tegutses üksi eesmärgiga verbaalselt sekkuda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe M. Helme sõnavõttu.” Ehk siis lihtsamalt öelduna on prokuratuur ka ise nentinud, et Indrek Tarandi eesmärk oli takistada meeleavaldust ja häirida koosolekut.
Lausa kummaline on selles valguses prokuratuuri seisukoht jätta kaebus rahuldamata, sest oma määruses annavad nad teada, et koosoleku takistamine (KarS paragrahv 158 lõige 1) on tegu läbiviimise mõjutamisega viisil, mis takistab koosoleku korraldajatel ja osalejatel oma eesmärgi täitmist. Mida muud nende endi tõdetud I. Tarandi eesmärgipärane koosoleku takistamine ja häirimine siis tähendas? Vaatamata sellele on prokuratuur leidnud, et Indrek Tarand koosolekut ei takistanud ja tema suhtes kriminaalmenetlust ei alustata! Ehk siis räägib prokuratuur risti vastu enda toodud faktidele ja on otsustanud tõlgendada seaduses sätestatut vastavalt olukorrale ja Indrek Tarandile sobivalt.
Prokuratuur annab ka teada, et mikrofoni lõhkumine ei kuuluvat nende pädevusse, kuna tegemist olevat väärteoga ning see kuuluvat hoopis PPA valdkonda. Jah, tavaolukorras see nii ongi. Kuid kui kuriteo toimepanemise raames on toimunud rikkumine ka väärteona, siis menetletakse neid koos ja samaaegselt ühe kriminaalasja raames.See on otstarbekuse printsiibist lähtuv ja igapäevapraktikas kasutatav tegevus. On väga ilmne, et prokuratuur käsitleb kogu Indrek Tarandi tegevust kallutatult, kaitstes teda ja vältides tema vastutusele võtmist sooritatud kuriteo eest.
Tahaks näha prokuratuuri samalaadset tõlgendamisoskust ka nende isikute osas, kelle väidetava tegevuse suhtes I. Tarand politseisse avalduse esitas ja mille osas huvitaval kombel kohe ka menetlus alustati.”
Kogu lugu näitab taas justiitssüsteemi ja sealhulgas ka prokuratuuri kallutatust, mis väljenduvad poliitilise tellimuse täitmises, eirates seejuures kõiki õigusriigi põhimõtteid. EKRE kavandatava justiitsreformi vajalikkus saab iga päevaga üha nähtavamaks!