Justiitsminister Urmas Reinsalu valetab – valitsus on hukutavale rändeleppele juba rohelise tee andnud

Stenbocki maja on küll rahvusvärvides, aga sealt õhkub globalismi külma tuult.

Justiitsminister Urmas Reinsalu valetab selle kohta, et Eesti valitsus polevat Marrakechi lepet heaks kiitnud – seda kinnitab valitsuse istungi protokoll, kus osales ka Reinsalu ise ja kus kõik kiideti heaks!

10. oktoobri Eesti Päevalehes väidab Urmas Reinsalu järgmist: “Valitsus ei ole ÜRO rändelepet kuidagi heaks kiitnud ja langetanud eraldi otsust mingite volituste kohta presidendile.” Uued Uudised edastavad järgneva info, mis näitab, et valitsus on toimuvast täiesti teadlik.

22.03.2018, protokolli number 14, päevakorrapunkti number 13

Päevakorrapunkti pealkiri “Eesti seisukohad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistiku kohta”.

Esitaja välisminister Sven Mikser; ettekandja(d) Sven Mikser; sõnavõtja(d) Jevgeni Ossinovski.
Hääletustulemused: ühehäälne otsus.

Otsuse tekst: Kiita heaks järgmised välisministri esitatud seisukohad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistiku kohta:

1. Globaalne ränderaamistik

1.1. Toetame globaalse ränderaamistiku üldeesmärki, milleks on leppida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide vahel kokku turvalise, korrapärase ja reeglitel põhineva rahvusvahelise rändehalduse põhimõtetes.

1.2. Rõhutame, et globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv dokument, mis ei too riikidele automaatselt kaasa lisakohustusi. Samuti ei muuda see kehtivat rahvusvahelist tavaõigust.

1.3. Peame oluliseks, et globaalses ränderaamistikus rõhutatakse riikliku suveräänsuse põhimõtet, sealhulgas piiri- ja rändepoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Riikidele peab jääma suveräänne otsustusõigus, kuidas globaalse ränderaamistiku eesmärgid riiklikul tasandil ellu viia.

1.4. Peame oluliseks, et globaalne ränderaamistik tugineb rahvusvahelistele konventsioonidele ja standarditele, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale ja inimõiguste ülddeklaratsioonile. Eriti tähtsaks peame kõige haavatavamate isikute ja gruppide kaitset.

1.5. Peame vajalikuks tagada globaalse ränderaamistiku tihe seos Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevuskavaga aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärkidega, mille hulgas on kokku lepitud rahvusvahelises koostöös rände algpõhjuste lahendamine. Eriti vajalikuks peame digitehnoloogiate ja -teenuste arendamise ja kasutuselevõtu toetamist rände lähteriikides, kuna need aitavad kaasa majanduskasvule ja kestlikule arengule ning vähendavad ebaseadusliku rände survet.

1.6. Rõhutame, et globaalses ränderaamistikus peavad olema tasakaalus lähte-, transiit- ja sihtriikide õigused ja kohustused.

1.7. Peame oluliseks, et globaalne ränderaamistik käsitleb ebaseadusliku rände ennetamist ja takistamist, sealhulgas võitlust inimkaubanduse ja sisserändajate smugeldamisega, tagasipöördumise, -saatmise ja -võtu rakendamist ning reintegratsiooni toetamist.

1.8. Samaväärselt oluliseks peame, et globaalne ränderaamistik käsitleb seadusliku rände soodustamist lähte- ja sihtriikide partnerluses, et aidata kaasa globaalse tööturu vajaduste rahuldamisele, rakendades muu hulgas kaasavat integratsioonipoliitikat. (Toimetuse rõhutus).

1.9. Rõhutame tõese informatsiooni kättesaadavuse ja teadlikkuse suurendamise tähtsust rände lähte- ja transiitriikides, eelkõige mis puudutab teavet ebaseadusliku rändega kaasnevate ohtude ja tagajärgede kohta.

1.10. Peame vajalikuks rännet puudutava andmehalduse kvaliteedi parandamist, et aidata kaasa tõenduspõhise rändepoliitika kujundamisele. Rõhutame, et andmete kogumisel ja analüüsimisel tuleb lähtuda madala halduskoormuse põhimõttest ja maksimaalselt kasutada olemasolevaid andmeid ja statistikat nii riiklikul, regionaalsel kui ka globaalsel tasandil.

1.11. Toetame globaalse ränderaamistiku rakendamisel sellist toetuse ja seire mehhanismi, mis kasutab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni olemasolevaid struktuure ja tugineb Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni juhtrollile. Uute struktuuride loomist Eesti ei toeta.

1.12. Rõhutame, et globaalses ränderaamistikus kasutatavad terminid peavad olema täpsed, sealhulgas terminid seadusliku ja ebaseadusliku rände, seaduslike ja ebaseaduslike sisserändajate kohta, ning et neid kasutataks korrektselt läbivalt kogu dokumendis. Samuti peame oluliseks, et ei looda uusi migrantide kategooriaid ega mõisteid.

1.13. Peame oluliseks, et globaalne ränderaamistik ja globaalne pagulasraamistik ei dubleeriks teineteist, kuid et need oleksid omavahel kooskõlas.

1.14. Peame oluliseks, et globaalse ränderaamistiku eesmärke saaks ellu viia kehtiva õiguse raames.

2. Globaalne pagulasraamistik

2.1. Toetame globaalse pagulasraamistiku üldeesmärki, milleks on rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ja seda täiendavale 1967. aasta New Yorgi protokollile, tugineva pagulaste vastuvõturaamistiku ja praktilise tegevuskava loomine. (Toimetuse rõhutus).

2.2. Rõhutame, et globaalne pagulasraamistik on õiguslikult mittesiduv dokument, mis ei too riikidele automaatselt kaasa lisakohustusi, kuid aitab riikidel leida lahendusi globaalsetele pagulasküsimustele. Samuti ei muuda see kehtivat rahvusvahelist tavaõigust.

2.3. Peame oluliseks tagada globaalse pagulasraamistiku seosed kestliku arengu, humanitaarabi, konfliktiennetuse ja rahutagamise eesmärkidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevuskava aastani 2030 kohaselt.

2.4. Toetame rahvusvahelise koostöö tugevdamist järgmiste globaalse pagulasraamistiku alaeesmärkide saavutamise nimel: 1) pagulasi vastuvõtvatele riikidele osaks saava surve leevendamine; 2) pagulaste iseseisva toimetulekuvõime parandamine; 3) kolmandates riikides toimivate lahenduste rakendamine pagulaste vastuvõtmiseks; 4) pagulaste päritoluriikides tingimuste parandamine, et võimaldada turvaline ja väärikas tagasipöördumine. (Toimetuse rõhutus).

2.5. Rõhutame, et globaalne pagulasraamistik peab vastama rahvusvahelistele inimõiguste standarditele. Eriti oluliseks peame kõige haavatavamate isikute ja gruppide, sealhulgas naiste ja laste kaitset.

2.6. Rõhutame avaliku diplomaatia ja poliitilise dialoogi vajalikkust, et ennetada konfliktide teket või lahendada pikaajalisi ja külmutatud konflikte, mis on sunnitud ümberasumise üheks algpõhjuseks.

2.7. Peame oluliseks pagulasi ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid puudutava andmehalduse kvaliteedi parandamist, et luua parimad lahendused globaalse pagulasraamistiku eesmärkide saavutamiseks. Rõhutame, et andmete kogumisel ja analüüsimisel tuleb lähtuda madala halduskoormuse põhimõttest ja maksimaalselt kasutada olemasolevaid andmeid ja statistikat nii riiklikul, regionaalsel kui ka globaalsel tasandil.

2.8. Toetame globaalse pagulasraamistiku kujundamisel ning selle elluviimise toetamisel ja seiramisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti juhtrolli. Samas peame oluliseks, et riikidele jääb suveräänne otsustusõigus, kuidas panustada globaalse pagulasraamistiku rakendamisse. (Toimetuse rõhutus).

2.9. Peame oluliseks, et globaalne pagulasraamistik ja globaalne ränderaamistik ei dubleeriks teineteist, kuid et need oleksid omavahel kooskõlas.

2.10. Peame oluliseks, et globaalse pagulasraamistiku eesmärke saaks ellu viia kehtiva õiguse raames.
Valitsuse istungi protokoll

Kommentaarid