Euroopa Välissuhete Nõukogus töötav Kadri Liik on oma intervjuus ERR-ile välja toonud asjaolud, millega peaks arvestama kõik Eesti poliitikud, kuid enamasti on arvestanud vaid rahvuskonservatiivid.
Liik ütleb, et maailm on parajas segaduses ja lihtsaid rindejooni või lihtsaid klassifikatsioone ei olegi, sest keegi ei tea, mis suunas on maailm liikumas ja mida üldse tasub tahta, püüda ja püüelda.
Siinkohal tasub meenutada aega, mis Reformierakond süüdistas Mart Helmet liitlassuhete õõnestamises (eriti kui too seadis kahtluse alla Saksamaa sõjalise võimekuse) ja juba tollal ütles Helme, et maailm muutub lausa tund-tunnilt ning reformarite tardunud seismine vanade liitlassuhete alustes, samuti usk, et maksavad aastakümnete tagused lepped, on ohtlikud.
“Olin enne ausalt öeldes päris mures, et oma Venemaa obsessioonis me ignoreerime igasugust ohtu, mis võib tulla Hiinast, me üldse ei vaata, mida nad siin ostavad, mida nad siia müüvad, keda nad siia saadavad, mis eesmärgid sellel kõigel võiksid olla. Kui president Trump hakkas rääkima, et Hiina on ohtlik, siis ärkas ka Eesti üles,” räägib Kadri Liik. Ka Hiina-suhetes näeb Eesti pigem Hiina raha kui Hiina-sõltuvust.
Oluline on ka tema arvamus Eesti ja (EL-i) välispoliitika nn pimepunktidest. “Esimene pimepunkt /…/ on see, et demokraatia ja liberaalsed väärtused on muutunud… dogmaks, väga jäigaks, mida me üritame jätkuvalt ülejäänud maailmale peale suruda. Võib-olla enam ei üritagi, aga ikka leiame, et see on see ainus hea. /…/ võimu aruandekohuslus saab võtta nii erinevaid vorme, et need ei pruugi olla üldse sellised, nagu meie siit Läänest tahame demokraatiat näha. Meist on rumal seda teistele peale suruda, täpselt neid samu [demokraatia] vorme. Mõnes mõttes see, mis praegu toimub Afganistanis, on tõestus sellele.”
Teiseks pimepunktiks peab Liik arvamust, et Lääs suudab oma sõnavõttude, sanktsioonide ja kõige sellega suruda maailma mingisse vormi, teha ta selliseks, nagu peab tema arvates olema.
“Ajaloo lõpu kontekstis võtsime endale kõiketeadja rolli, kus kasvõi alateadlikult oli paljudel hoiak, et meie oleme nüüd jõudnud sinna, kuhu teie kõik peate jõudma ja meie saame teile öelda, kuidas sinna tulla,” lisab Kadri Liik. Üle-euroopaliselt on see kahjuks märgatav Brüsseli Ida-Euroopa poliitikas.
Kahtlemata pole Kadri Liik rahvuskonservatiivide toetaja, aga tema väljaöeldav kattub suuresti sellega, mida on Helmed varem rääkinud.