Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kahel väikeparteil jäi ühise nime valikul kõvasti fantaasiast puudu

-
06.08.2020
Eesti poliitikamaastikule mahub erakondi omajagu, iseasi, kas neil on ühiskonnale midagi öelda ja anda. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Kui ühinevad kaks erakonda ja tuleb leida ühine nimi, siis maksaks ikka jälgida, et see ei tuleks väga tühjalt kõmisev, maitsetu ja lääge.

Elurikkuse Erakonna ja Eesti Vabaerakonna liikmed valisid kolm nädalat kestnud nimeotsingu lõpuks uuele ühenderakonnale nimeks Eesti Tulevikuerakond, lühendiga TULE, kirjutab BNS.

“Me oleme Eesti tulevik!”- see mõte kõlab ehk tõesti uhkelt, aga võib juba sada protsenti ette öelda, et mingit tulevikku sealt ei tule.

Selleks, et olla “tulevikuerakond”, peab olema põrutav tulevikuvisioon, aga seda ei pakkunud ei Vabaerakond ega Elurikkuse Erakond juba pildile tulles. No ei näe kuidagi, et nemad oleks Eesti tulevik.

Oli kord Jaanus Raidali Tuleviku Eesti Erakond, mis hääbus koos noore poliitiku skandaalidega. Hiljem on Res Publica olnud “äraostmatu”, Eesti 200 on uhkele nimele vaatamata nii ähmane, et alternatiivnimeks on pakutud “kahesajatajad”, “jeestidvesti” ja Gruz 200, mida ta on kõike natuke, aga 200. sünnipäevani nende juhtimisel küll omariiklus kuidagi välja ei veaks.

Alles tuli esile Isamaa separatistide organisatsioon Parempoolsed, aga isegi nende sõbrad ei leidnud “uusparempoolsete” programmist midagi, mis erinenuks liberaalsete parteide seisukohtadest. Eesti 200 aga on vähemalt Põhiseaduses kirja pandud rahvuse ja riigi säilitamise kontekstis lausa äärmuslik-ekstremistlik.

Lisaks võiks meenutada 28 ettevõtja riigireformi algatust, mis pidi kogu Eesti võimsalt paremaks muutma – mida on neist enam kuulda? Tegelikult oli tegu ju inimestega, kes (nagu me kõik) on Eesti praegusesse olukorda viinud – aga serveering oli, nagu oleks kusagilt tulnud kolm Idamaa Tarka, kes kõik korda teevad.

Uued erakonnad pakuvad alati välja, et nemad on just need õiged, rikkumata, ausad, targad, innovaatilised ja tulevikuvaatega ehk et pärast nende võimulepääsu läheb kõik paremaks. Aga ei lähe – hääbusid ju kõik eelpool nimetatud erakonnad või pidid ellujäämiseks kellegagi ühinema. Inimesed on ju samad, sellesama vaevleva ühiskonna produkt, ja kuidas sai paja ühes servas valmida ausate inimeste seltskond?

Mingit erilist tulevikuvisiooni, mis rahuldaks kogu ühiskonda, on praegu üldse raske pakkuda. Rahvuskonservatiividel on selles osas hea, sest neil on kindel nišš – hoida konservatiividena seda osa meie ajaloost, mis on väärt hoidmist, ehk oma rahvusriiki ja suveräänsust, traditsioone ja elulaadi, keelt ja kultuuri.

Elurikkuse Erakond oli hea nimi, kui nad “elurikkuse” all just Aafrika-Araabia võõrliike ja elupuu kuivanud okste seksuaalfantaasiaid silmas ei pidanud.