Uued Uudised

Kaja Kallas arvab, et ta peab Riigikogus argumenteeritud dialoogi, tegelikkus aga räägib peaministri madalaimast tasemest

KAJA KALLAS

Valitsuse infotunde Riigikogus on nimetatud peaminister Kaja Kallase nähvamistundideks, kuid valitsusjuht ise arvab, et tema teeb kõike õigesti.

Nii rääkis Kaja Kallas kolmapäevases infotunnis: “Tahan öelda, et argumenteerimisel on erinevad tasemed ja kõige madalam tase see on see, et te ründate isikut, järgmine tase on see, et ründad stiili, ja kõrgemad argumenteerimise või debateerimise tasemed on need, kus sa vastad argumendile argumendiga ja põhjendad siis oma seisukohti. Ma väga tahaks ka näha seda, et Riigikogu debateerib ikkagi sellel tasemel, mis ei puuduta ei isikut konkreetselt ega ka mitte stiili, vaid seda sisu. See oleks minu meelest väga teretulnud areng.”

Veel enne neid sõnu aga ütles Kaja Kallas Aivar Kokale: “See on muidugi vahva, kuidas te neid numbreid esitate. Te just rõhutatult toote märtsi hinna, et mitte tuua aprilli hinda.”

Helle-Moonika Helmele vastas peaminister: “Tundub, et teie Eestit ei armasta. Teie Eesti tundub olevat üks õudne paik. Üks õudne paik tundub olevat see Eesti, mida te kirjeldate. Mina elan teistsuguses Eestis. Mina elan Eestis, mis on väga ilus ja kus elavad head inimesed.”

Peaminister käitub seega täpselt nii, nagu ise ütles: “Kõige madalam tase see on see, et te ründate isikut, järgmine tase on see, et ründad stiili.”

Taas vastus Aivar Kokale: “Ma saan aru, et te olete ühenduses ilmselt Alexela inimestega, kes teile praegu seal (Juhataja helistab kella.) annavad instruktsioone, mida veel küsida.”

Aivar Kokk: “Kõigepealt, ma ei ole Alexelaga ühenduses, aga ma otsisin (tõestused – toim.) välja, et teie väiteid, et ma valetan, ümber lükata.”

Suureks probleemiks on Riigikogu infotundides see, et peaminister Kaja Kallas vastab küsimusest mööda.

Nii pidi Aivar Kokk tõdema: “Kõigepealt peaminister ei vastanud küsimusele. Ma küsisin gaasi, elektri ja sooja käibemaksust. Vastus oli diisliaktsiisist ja ta unustas ära, et nende riikide ettepanekuid, mis ta tegi, nendel on käibemaks teine kui Eestis. Sellest on ka hinnaerinevus. Aga ma ei saanud vastust, kas valitsus on valmis toetama käibemaksu langetust või mitte.”

Helir-Valdor Seeder ütles enne oma küsimust: “Ma jätkan sealt, kus Aivar Kokk lõpetas, ja just sobibki sealt jätkata, sellepärast et tõesti, küsimusele vastust ju ei saanud” ja jätkas pärast Kaja Kallase vastust:  “Kuidas ka ei küsi, vastust kahjuks ei saa. Millised meetmed on eelarves inflatsiooni ohjamiseks või milline on plaan valitsusel inflatsiooni ohjamiseks, kahjuks mingisugust vastust ma teilt ei saanud. Lugupeetud peaminister, ma siiski palun, et te keskenduksite küsimusele vastamisele, mitte ei räägiks jutupunkte, mis te olete eelnevalt ette valmistanud.”

Kert Kingo küsis eesistujalt Jüri Rataselt: “Austatud spiiker! Kas ma olen valesti aru saanud, et infotunni mõte on see, et saadikud saavad ministrilt või peaministrilt küsida ja see minister või peaminister, kellelt küsitakse, peaks vastama, mitte vastupidi, et peaminister küsib saadikult ja siis see saadik ei saa isegi vastata?”

Esimees Jüri Ratas vastas: “Infotunni mõte on see, et Riigikogu liikmed küsivad ja valitsuse liikmed vastavad.”

Kaja Kallase absoluutset oskamatust väidelda ja isegi taibata, millest jutt käib, näitab järgmise seik.

Mart Helme vastas peaministri jutu peale, et taasiseseisvunud Eestis polevat kunagi kedagi sinimustvalge lipu pärast represseeritud: “Te eksite ka selles, et Eestis ei ole kunagi kelleltki sinimustvalget lippu ära võetud. 2007. aastal politsei vähemalt kahel korral eemaldas pronksmehe juurest Tõnismäelt sinimustvalge lipuga inimesed. Üks neist oli Jüri Böhm ja teine oli Jüri Estam. Kaks korda on sealt ära viidud sinimustvalge lipuga inimesi, käsitledes seda provokatsioonina. Nii et teie jutt sellest, et Eestis võib alati igal pool sinimustvalget lippu kanda, kartmata sellega mingit repressiooni, ei vasta tõele.”

Kaja Kallas ei saanud aru, et Mart Helme räägib faktidest, mitte ei süüdista konkreetselt teda: “Mart Helme paneb mulle süüks midagi, mis toimus 2007. aastal. Mina läksin poliitikasse 2010. aasta novembris ja kandideerisin esimest korda Riigikogu valimistel 2011. aasta märtsis. Enne seda ma olin advokaat, toimetasin erasektoris 14 aastat ja mitte kuidagi ei saa mulle panna süüks midagi, mis toimus 2007. aastal.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid

Exit mobile version