08.06.2021
Kaja Kallas valetab nagu teeb seda Putin ja tegi Goebbels – korrutab üht valet seni, kuni see usutavaks muutub.
Esmaspäeval toimus Riigikogus arupärimine korralduse kohta mitte kanda 9. mail kaitseväe vormi ning lisaks kaitseminister Kalle Laanetile pidi sellele vastama ka peaminister Kaja Kallas, kelle jutust jäi kõlama pealkirjas olev mõte.
Nii nagu Kalle Laanet nii ka Kaja Kallas õigustas igati seda kapitulantlikku otsust. “Kui selline korraldus anti, siis kas te mõistate, millist sümboolset väärtust see omab olukorras, kus lehvitatakse Georgi lintidega ning Eesti riigivõim keelab oma kaitseväelastel vormi kandmise ja soovitab erariietes vaikselt väeosasse hiilida? Kas see ei ole taganemine Eesti Vabariigist?” küsis Urmas Reinsalu.
Peaminister oma vastuses lihtsalt valetas ja vastas süüdistusega: “Kaitsevägi ei karda ega häbene vormi kandmist, praegune kritiseerimine, vastandumine, lõhestamine panustab Eesti-vastasesse tegevusse rohkem kui mõne kaitseväelase liikumine tsiviilriietes. Eesti julgeolekut on jätkuvalt tõhusalt tagatud ja kaitseväelased panustavad sellesse igapäevaselt kõige tõhusamal viisil järgides riigile antud tõotust.”
Seega pole peaministri jaoks kapitulantlikku otsust olnudki ja mitte mundri kandmise keeld, vaid sellest rääkimine ohustab tema arvates riiklikku julgeolekut. Põhirõhu aga pani ta igas olukorras endise kaitseministri Urmas Reinsalu süüdistamisele või siis varasemate kaitseministrite üleslugemisele – Kaja Kallase stiiliks on täbaratest olukordadest vastasleeri rünnates välja tulla.
Peaministri vassimise kohta ütles EKRE saadik Mart Helme: “Teie jutust nii täna kui ka varasematel kordadel on väga selgelt aru saada see, et teie ei langeta otsuseid. Teie ei võta vastutust, teie lükkate otsuste langetamise ja vastutuse võtmise alati mingitele teistele institutsioonidele ja teistele isikutele. Antud juhul on teil Kaitsevägi ja Kaitseväe juhataja see, väeüksuse komandör on see, eelmised ministrid on need, kes on vastutavad, aga teie ei ole vastutav. Aga teie ise olete siiski vastutav. Teie ise olete vastutav kaitsekulude kahandamise eest. Teie ise olete vastutav selle eest, et Eesti munder seljast ära võeti. Teie ise olete vastutav selle eest, et Eesti loobub iga sõjaväe aust ja uhkusest ehk orkestrist. Teie ise olete vastutav selle eest, kui mingi jupijumal otsustab kriisiolukorras, et ei, me teeme hääletu alistumise, sest vastupanul pole mõtet. Teie ise olete vastutav. Kas te saate sellest aru?”
Peaminister kinnitas, et tema on vaid formaalne valitsusjuht: “Ma arvan, et need asjad käivad täpselt nii, nagu need käivad. Meil ongi erinevad juhtimistasandid ja täpselt niimoodi need asjad peaksid ka riigis toimima. Ma ei näe selles midagi valet.”
EKRE saadik Peeter Ernits küsis: “Lugupeetud peaminister, te ütlesite, et ega teie ei teadnud seda, et selline jama kehtib juba Ansipi ajast. Ja kõik need Isamaa ja sotside ja Eesti 200 kaitseministrid käitusid samamoodi. Aga ma küsin, kas see on normaalne, et peaminister ütleb, et ta ei tea, millised käsud Kaitseväes on, ja eriti veel selline asi, et tuleb häbeneda oma mundrit praegusel hetkel 9. mail.” Kaja Kallas vastas: “Kui sellest ei ole teadlik olnud ka eelmised kaitseministrid, kui see on kehtinud kogu aeg, siis ei saa ette heita ka, et mina seda ei teadnud.”
Helle-Moonika Helme kritiseeris peaministrit: “See on muidugi hästi sümptomaatiline, et me kuuleme Eesti Vabariigi peaministri suust jätkuvalt sellist lasteaialastele omast retoorikat: “Tädi, tädi, tema tegi ka!” Tuletan meelde, et siiski sai see mundrist loobumise saaga alguse siiski Reformierakonna ajal, vahepealne aeg ei ole seega oluline. Oluline on ikkagi see, et Reformierakond tegi seda jälle. Ja julgeolekuolukorrad on samuti väga dünaamilised ja praegu on selgelt näha idapoolne selline sõjaline aktiviteet lääne suunal, mistõttu selle aasta 9. mai otsus on eriti kahetsusväärne. Reformierakonna ministril oli võimalus käituda selles olukorras mitteallaandlikult ja argpükslikult, vaid riigimehelikult. Ja seda asjaolu me siin täna teiega arutame, mitte seda, mis varasemalt on olnud.”
Kuna peaminister leidis, et “Aga ma küsin vastu, et miks teie, kui te olite valitsuses, EKRE oli valitsuses, ei kutsunud korrale Isamaas olevat kaitseministrit selle jaoks, et ta ütleks, et niimoodi ei sobi, selline praktika eelmisel aastal, üle-eelmisel aastal? Oleksite saanud näidata seda kõike, mida te suuga praegu räägite, et te olete tegude inimesed, aga ilmselt mitte”, siis tuletas asespiiker Martin Helme talle meelde, et arupärimise mõte on see, et saadikud küsivad ja minister vastab.
EKRE saadik Uno Kaskpeit andis peaministrile asjaliku soovituse: “Kui ma kuulan siin teie vastuseid, siis on pidevalt, et te ei olnud kursis, te ei teadnud, kes mida peaks tegema. Kas teile ei tundu, et peaks nagu koha üles ütlema ja laskma kellegi aktiivsema, kes võtaks riigiasjad üle ja teaks kõigest?”
Mart Helme juhtis tähelepanu peaministri vassimistele: “Ma tahaksin ära õiendada selle, et lugupeetud peaminister ei saa teada, missugused diskussioonid, korralekutsumised, väitlused või märkuste tegemised olid meile eelmises koalitsioonis koalitsioonipartnerite vahel. Ma ei mäleta, et Kaja Kallas oleks olnud Stenbocki majas või kusagil mujal, kus meil sel teemal olid vestlused. Ja ma võin teile kinnitada, et meie erakonna esindajad, meie erakonna ministrid tegid minister Jüri Luigele märkuse, et ei sobi viia Eesti rahva nimel pärga 9. mail. Võin seda kinnitada. Sel teemal oli jutuajamine. Teie ei tea seda ja seetõttu ärge süüdistage meid.”
Kaja Kallas vastas seepeale: “Aga kui te tegite märkuseid, siis sellest ei olnud ju mingit abi, siis te olite … Ei, aga kui see …”
EKRE saadik Henn Põlluaas tuletas meelde, et peaminister ei teadnud väidetavalt midagi ka politsei ülemäärasest jõukasutusest Toompeal ja Vabaduse platsil, kuid pärast tuli välja, et teadis küll. “Mul on väga kahju, et teie usutavus on kõikide nende keerutamiste ja teiste süüdistamise läbi praktiliselt nulli lähedale langenud,” sõnas ta.
Kui aga Henn Põlluaas tuletas meelde, et pärgi hakati pronkssõduri juurde viima juba Ansipi ajal, vastas Kallas: “Järelikult see on selline tava, mida hoitakse elus.” Sama ütles ta ka 2008. aastast kehtinud mundrikandmise keelu kohta: “Ilmselt on Kaitseväes erinevad inimesed vahetunud, kes on seda traditsiooni kandnud!” Kallase jaoks on seega kapitulatsioon tava ja traditsioon.
Lõpukõnes kordas Kaja Kallas oma mantrat: “Kaitseväe vormi kanda on uhkuseasi, ma arvan, et kõik kaitseväelased seda uhkusega teevad. Kui siis tulenevalt ohuhinnangutest, mis olid seotud mitte ainult tavasõjaga, vaid infosõdadega, hübriidsõdadega, et mitte anda vaenlasele või vastasele n-ö tööriistu just selles infosõjas. /…/ ma lihtsalt toon selle näite, kui Ukraina kriis algas, siis tegelikult ju aeti ka lääne avalikkus segadusse, mis seal toimub ja ma saan aru nendest soovitustest, mis on antud siiamaani, seda tööriista vastasele mitte anda ja mitte anda võimalust pahatahtlikuks ärakasutamiseks.”
EKRE saadik Paul Puustusmaa lausus seepeale: “Me vist kõik oleme aru saanud, mis siin täna toimub. Jutt ei ole ju ainult pelgalt ühest vormist, vaid see on hoopis suurem, hoopis valusam ja hoopis olulisem küsimus. See näitab seda, et 30 aastat me oleme taastanud oma riiki ja viinud selle kuhugile, kuhu me ei ole tahtnud viia. Me oleme selle viinud sinna tasandile, kus me häbeneme omaenda sisu, kus on austusväärseks tõusnud kõik, mis on võõras. Võõrast sõnumit, võõrast vormi, võõrast kultuuri, seda peab austama, sellepärast et muidu me solvame neid. Aga oma vormi, traditsioone, väärtusi, neid me ei pea austama ja võib-olla see austamine võib ka kedagi solvata. Me oleme juhtinud 30 aastat oma riiki vale rajal, valel teel. Ja need mõned hetked, kui on seda riiki püütud pöörata õigemale suunale, on olnud võib-olla liiga üürikesed. Tahan öelda, et see on lihtsalt piinlik.”
Oma sõna ütles ka Rene Kokk: “Ma ei kujuta ette, kui täna ütleks kompaniiülem mulle, et Rene, ole hea, ütle oma rühma võitlejatele, et nad paneksid vormid ära. Me ei saa välja minna, sest äkki me pahandame kedagi. Ma ei kujuta ette seda, mis näoga ma peaksin minema oma üksuse juurde ütlema, et ma sain oma vahetu ülema käest sellise korralduse.”
Peaministri vastused võttis tabavalt kokku Kalle Grünthal: “Aga mis me täna kuulsime nende küsimuste peale? Millised olid vastused? Põhimõtteliselt võib seda võtta kokku ühe ainsa ilusa lausega: “Ta vaikis kangelaslikult nagu nõukogude partisan, kes on sattunud sakslaste kätte vangi, ning üleolevalt mõnitas enda piinajaid.”
Allikas: Riigikogu stenogramm