15.01.2022
Kaja Kalas
Veel peaministri ametit pidava Kaja „mu vanemad ei ole abivajajd“ Kallase tekst läheb iga päevaga üha süüdimatumaks. Nüüd on ta andnud ERR-i portaalile pika intervjuu, kus üks sõge „pärl“ ajab teist taga.
Mõned nopped:
„Peamine ootus on see, et mõni neist kriisidest leevendub, nii et valitsus saab valitsemisega tegeleda.
„Mu postkast on täis kirju, et “aitäh, Eesti valitsus”, aga me pole ühtki nendest kriisidest põhjustanud.“
„Ma nägin seda muusikali [„Savisaar“], kusjuures ma alles hiljuti mõtlesin, otsisin Spotify-st seda laulu, kus me Jüri Ratasega tantsisime. Hästi ilus laul oli, Vaiko Epliku laul, aga ma ei leia seda kuskilt. (—) Aga siis ma jah käisin seda etendust vaatamas ja see oli väga veider kogemus selles mõttes, et ma mäletan, et istusin seal Alexela kontserdisaalis 20. reas ja pärast seda, kui ma läksin vaheajale, oli imelik olla, kõik kuidagi vaatasid…“
„Mina ütlen küll meie fraktsiooni kohta, eriti kui me olime opositsioonis, sest mul läks teinekord meeleliigutusest võiks isegi öelda silm märjaks, sest inimesed olid nii põhjalikult asju läbi töötanud ja asjad selgeks teinud ja ette valmistanud teistele kolleegidele.“
„No üks viga, mis oli kevadel, mida ma tagantjärgi ikkagi kahetsen, on see, et ma oma kõhutunnet ei kuulanud… Mul on kõik need sõnumid ka alles, et… Enne seda, kui see briti tüvi oli tegelikult tuvastatud, et see asi läheb käest ära ja me peaks kõik panema kinni kiiresti. Ma kirjutasin ka ministritele tol hetkel ja põhjendasin, aga kuna seda ei öelnud ei teadusnõukoda ega keegi, siis ma ei saa otsust teha. Järgmine hetk oleks kutsutud, eksju, ma ei tea, riigikogu ette, et millele tuginedes te selle otsuse tegite. Aga me kaotasime tegelikult seal nädala, seda ma kahetsen küll.“
„Mul tekkis seal väga hea side Iisraeli uue peaministriga ja siis temaga sai jah selles mõttes nalja, tema ütles, et tead, Kaja, tõhustusdoosid! Mina ütlen, et aga meil teadlased veel ei ütle, et tõhustusdoose oleks vaja teha. Ja tema ütles seepeale, et tead, mina neid teadlasi ei oota, ma ei jõua, et kui ma hakkan teadlasi ootama, siis ma ei jõuagi midagi teha, nemad tahavad olla absoluutselt kindlad, aga mul ei ole aega.“
„Prantsusmaal on reeglid hästi paigas, et Prantsuse ametnikud peavad rääkima prantsuse keeles ja president ka. Ja mina ausalt öeldes seda ei teadnud. Lõunasöögil Macron räägib prantsuse keeles, mina vastan talle inglise keeles, loodan, et see on okei, sest ma ei tahaks rääkida läbi tõlgi, lihtsalt mõtlesin, et niimoodi on lihtsam, mille peale Macron ütles, et okei, ma räägin siis ka inglise keeles.“
„Temaga [Sanna Marin] me saame ka väga hästi läbi, temaga me ka alati räägime muidugi kohtumistel ja Portugalis ühel üritusel ta soome keeles viskas nalja, et ärme, Kaja, lähe sinna koosolekule, et “see on lõks”. Temaga mul on ka olnud väga head suhtlused.“
„Noh, näiteks Kersti Kaljulaid ju põhimõttelist sai presidendiks ilma, et oleks valimistel osalenud. Ja pärast seda tekkis see mõte, et polegi justkui vaja kogu seda jama läbi teha.“
„Ma siiski arvan, et erakonnad, sealhulgas meie enda erakond, meil on ikkagi inimesi, kes sotsiaalmeediat ja seda andmestikku päris hästi valdavad. Loomulikult mitte nii hästi kui Mark Zuckerberg, arvestades kõiki tema vahendeid, aga ma võiksin vähemalt meie erakonna kohta küll öelda, et meil on päris head inimesed, kes suudavad sotsiaalmeedia mustreid analüüsida ja vaadata, kuidas üks või teine asi võib minna.“
„No me oleme püüdnud tegelikult ka ikkagi mõista neid inimesi [vaktsiinivastaseid], mingi hetk oli just ka, kui käitumisteadlased ütlesid, et on vaja rohkem empaatiat ja mõistmist…“
„Näha on, et neil [opositsioonil] on soov saada verd tänavatele ja see on vastutustundetu. Ükskõik, milline teine valitsus seisaks täna samade kriiside keskel ja Eesti rahvas endiselt ootaks, et Eesti riik peaks sellele vastu ja et me ühiskonnana suudaks nendega toime tulla.“
„Mina olen selles mõttes teistsugune, ma arvan tõesti, et vaidluses selgub tõde ja ma tõesti kuulan inimesi. Ma olen olnud selles kohas, kui olin noor advokaat ja mäletasin, et alati pidin vaidlema niimoodi, et noh, lõpuks mina igal juhul võidan. Ma mäletan seda hetke, kui läksin õppima majandust ja meil oli vaidlus ja ma kuulasin teist poolt. Ja selle vaidluse keskel sain aru, et tal on tegelikult õigus. Mäletan seda hetke, kui ma ütlesin, et okei, tõesti, sul on õigus ja see oli nii vabastav. See oli nii vabastav, et ma ei pea kõike teadma, vaid ma pean tegelikult kuulama, sest teised on ka mõelnud ja neil on ka argumendid.“
„No ma igapäevaselt teen näiteks seda, et alati enne magamaminekut loen, ma loen niikaua, kuni ma saan aru, et olen nüüd seal raamatus, olen haaratud sinna ja see on tegelikult päris raske.“
„Alati, kui ma nende peatoimetajatega kohtun, siis natuke on see tunne, et kõik on sellised keskealised meesterahvad. Et me oleme lihtsalt niivõrd erinevad ja ükskõik, kui pädev ma olen või ükskõik kui põhjalikult ja argumenteeritult ma mingeid otsuseid ei põhjenda, nad lihtsalt ei usu mind.“