19.01.2022
Kaja Kallas Riigikogus.
Juba pärast teisipäevast poliitilist avaldust elektrihinna teemal märkisid vaatlejad, et see oli ülevaade olukorrast, mitte vajalikest meetmetest – täpselt samasuguseks kujunes ka kolmapäevane poliitiline avaldus julgeolekuolukorrast.
Peaminister üritas julgeolekuolukorra ära kasutada ka inimeste elektrihindadest tingitud vaesumise teema peitmiseks: “Oleme kõrge elektrihinna pärast teineteise kõride kallal ja meie suur naaber plaksutab käsi.”
Suurem osa avaldusest oli pühendatud selle kirjeldamisele, mida Venemaa teeb, alates Ukraina ähvardamisest kuni Memoriaali sulgemiseni, millest teavad nii rahvasaadikud kui ka avalikkus isegi paremini kui peaminister. Edasi kirjeldas Kaja Kallas NATO tegevust, millest samuti enamik teab, lisades enda osalemise eelmise aasta juunis NATO tippkohtumisel Brüsselis.
Ainus reaalne asi kogu pikas lobas oli see, et “Valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele lähiaastatel 380 miljoni euro ulatuses, et suudaksime tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui hübriidohtude vastu”, ja seegi lubadus pole hetkeolukorraline, vaid hajutatud.
Edasi tulid vaid loosungid: “Suurendame kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas. Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muuhulgas tõstame Siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonnakaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi.” Ei midagi konkreetset, vaid üldsõnalisus nagu NLKP kongressil.
EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas ütles oma küsimuses, et rahvuskonservatiivid on teinud palju kaitsealaseid ettepanekuid, sealhulgas keskmaa õhutõrje ja soomusvõimekuse osas, kuid kõik need on Reformierakonna valitsuse poolt tagasi lükatud.
Kuigi sõjaoht on reaalne ja konflikt võib iga hetk alata, rääkis Kaja Kallas kõigist ettevõtmistest tulevikuvõtmes: “Mis puudutab neid õhutõrje raketisüsteeme, siis me oleme neid ka valitsuskabinetis arutanud, aga hetkel me ei planeeri seda arendust lihtsalt sellel põhjusel, et see võtab väga palju aega, kui me räägime hangetest. Ja ka rahaline pool.”