Kalle Laanet muutis Mali missiooni suhtes meelt mõne kuuga 180 kraadi

Kui veel läinud aasta septembris rääkis kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond), et Eesti toob oma kaitseväelased Mali missioonidelt ära, kui Mali valitsus otsustab alustada koostööd Vene eraturvafirmaga Wagner ning laseb selle palgasõdurid riiki, siis nüüd, kui see on juhtunud, on Laaneti jutt teine.

“Mina olen küll sellel seisukohal, et juhul kui Wagneriga tehakse koostöölepe ja Wagneri eraarmee asub Malis tegutsema, siis Eesti kontingent tuleb sealt ära,” ütles Laanet Vikerraadio saates “Uudis +” läinud aasta septembris.

Nüüd aga on olukord selline, et Eesti jääb Malisse Wagnerist hoolimata, sest Eesti muutis oma varasemat otsust. Kaitseminister Kalle Laaneti kinnitusel jäävad Eesti sõjaväelased praegu Malisse laiemat julgeolekuolukorda silmas pidades, teatas ERR.

Laanet selgitas, et lubas septembris ja ka hilisemates esinemistes Eesti üksuste lahkumist Malist, kui seal peaks hakkama tegutsema Wagneri sõjaväelased, soovides sellega Mali juhtkonnale survet avaldada, et see ei teeks Wagneriga koostöölepet.

Näiteks Rootsi on teatanud, et tema toob oma väed Malist ära.

Prantsusmaa juhitud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Barkhane, mis on sihitud islamistide vastu ja hõlmab Mali kõrval ka Burkina Fasot, Mauritaaniat, Nigerit ja Tšaadi, osaleb kuni 95 Eesti kaitseväelast.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon esitas hiljuti peaminister Kaja Kallasele arupärimise, et uurida, millal lõpetab Eesti riik osalemise Mali missioonil.

Riigikogus arupärimise üle andnud Ruuben Kaalep ütles, et Eesti kaitseväe osalemine Mali konfliktis on Eesti lähiajaloo üks kõige küsitavamaid sõjalisi missioone.

„Selles konfliktis osalemist ei saa mitte kuidagi võtta Eesti kohustusena liitlaste ees ja sel puudub vähimgi seos NATO artikliga 5. Mali riiki terroriseerivad režiimid, kes püsivad võimul muu hulgas meie sõdurite toel, on iga aastaga muutunud üha grotesksemaks. Lisaks sellele, et sõdime ühel pool rindejoont türanliku ja verejanulise, rahvaste enesemääramisel tallava huntaga, on nüüd selgunud ka vastuvaidlematud tõsiasjad Mali režiimi koostööst putinliku Venemaa ja kurikuulsa palgasõdurite grupiga Wagner,“ ütles Kaalep.

Ta lisas, et kümne aasta jooksul on Malis toimunud kolm vägivaldset riigipööret, neist viimane tõi vähem kui aasta tagasi riigis võimule praeguse sõjaväelise hunta.