20.05.2022
Martin Herem
Niipea, kui Ukrainas sõda algas, tõusis punasesse ka julgeolekuoht Eestile. Alguses rahustati rahvast, et küll NATO meid aitab, kuid mida aeg edasi, seda kahtlevamad signaalid kostuvad.
Kui Eesti sai hiljuti NATO sõjaliselt poolelt ettepanekud siinse kaitse tugevdamiseks, siis Kaja Kallas (Reformierakond) heidab ette, et need ei sobi meile.
Juba märtsis NATO tippkohtumisel jäi Eesti tühjade pihkudega. Eesti kaitseks vajame lahinguvalmis NATO diviisi, mis koosneb Eesti enda ja liitlaste üksustest ning juhtimisstruktuurist. Samuti vajame tugevamat õhukaitset. Kaitsevalmiduse esimene eesmärk on sõda ära hoida ning vajadusel igasugune rünnakukatse koheselt tagasi lüüa.
Mida aga ei tulnud, oli toetus Eestile, mis suundus hoopiski NATO kesk- ja lõunatiivale.
Täna räägib kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) meedias sellest, miks NATO-s Eesti hirme ei mõisteta.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem aga osales sel nädalal Euroopa Liidu ning NATO kaitseväe juhatajate kokkusaamisel Brüsselis. Ja milline oli sõnum? Peame eeskätt ikka ise endale lootma, sest Ukraina sõda kurnab ka NATO riike, mis on Venemaa agressiooni üks lisaeesmärk hübriidsõja näol.
Heremi sõnul maksab idatiiva tugevdamine panustavatele riikidele miljardeid eurosid ning küsimus on selles, kas neil on selleks vajalik ressurss olemas. “Mõned kired eelmisel nädalal kerkisid veidi enne seda, kui ametlik paber meile ülevaatamiseks oli üle antud. Selle paberi kohta võin mina öelda, et loomulikult me tahaksime võib-olla veelgi konkreetsemaid ettepanekuid meie julgeoleku parandamiseks.“