Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kas “avalikkuse huvi puudumine” või poliitkorrektsus – kuhu hääbuvad aafriklaste kuriteoasjad?

-
17.03.2021
Muhammad Ibrahim Uthmani juhtum peaks näitama, kas Eesti kohtusüsteem suudab omi naisi kaitsta. Pilt on illustratiivne.

Kui valetaja Mary Krossi asi oportuniteedi alusel lõpetati, väitis prokuratuur, et seda tehti avalikkuse huvi puudumise alusel. Hiljem selgus, et avalikkusel ikka huvi oli ja missugune veel!

Avalikku huvi ei saagi ilmneda, kui asjad lükatakse kuskile hämaratesse telgitagustesse, kus need vinduvad ja lõpevad mingite kokkulepetega – selleks on vaja toimuvast rääkida.

Eestis on välismaalased, sealhulgas aafriklased, teinud rea kuritegusid, aga neist ei räägita – iraaklased, kongolased, sudaanlased, kamerunlased, egiptlased ja paljud teised teevad ränki kuritegusid, aga karistused tulevad päevavalgele ainult siis, kui keegi tõesti on ise pädev seda internetibaasidest otsima.

Eestisse on jõudnud nii migrantidest vägistajad kui ka neile määratavad sümboolselt “tutistavad” karistused

Mis on näiteks saanud kongolasest Kevin Zibilamenest ja kamerunlasest Edmond Otang Ebotist, kellest esimest süüdistas politsei sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvas rahapesus ja arvutikelmustes, ning teist eestlannadelt raha väljapetmises? Kevin Zibilamene ja Edmond Otang Eboti — Aafrika kultuuri ja mõttelaadi esindajad Eestis?

Eesti Ekspress kirjutas mullu novembris kahest Tallinna taksojuhist, egiptlasest ja sudaanlasest, kes olid ja on kohtu all vägistamissüüdistustega, kusjuures esimene neist tegi kuriteo Tallinnas elava välismaalanna kallal.

Kohtunik mõistis egiptlase süüdi ja karistas teda kaheaastase kinniistumisega, sellest reaalne vangistus oli kolm kuud, ülejäänud karistus kuulub täitmisele tingimisi kolmeaastase katseajaga. Egiptlase väljasaatmist ei pidanud kohus vajalikuks. Nagu näha, oli karistus tühine.

Uutel Uudistel pole andmeid, et sudaanlase kohtuasi oleks lõppenud, see peaks hetkel olema Harju maakohtus ja aafriklane ise Tallinna vanglas. Millise karistusega pääseb tema?

32-aastane sudaanlane, kes töötas taksojuhina, võttis mullu juulis tänavalt peale alkoholijoobes täisealise neiu ja viis ta enda koju. Oma kodus astus sudaanlane tütarlapsega kahel korral vahekorda. Mehe versiooni järgi tahtis tüdruk temaga ise seksida, avaldades selleks korduvalt soovi, vahendab EE.

Süüdistuse kohaselt aga kasutas mees ära kannatanu purjusolekust tingitud abitut seisundit ja seega oli tegemist vägistamisega. Et vältida aafriklase poolt uute kuritegude sooritamist ja õigusemõistmise eest pakkuminekut, hoitakse teda juuli keskpaigast vahi all.

Kohtualune sudaanlane saabus Eestisse mõned aastad tagasi illegaalselt Venemaalt. Ta tuli üle piiri, andis sisse varjupaigataotluse ning sai elamisloa. Seega oli ta juba saabudes sooritanud kuriteo, ületades loata riigipiiri.

Sama mees on Eesti Ekspressi väitel avaldanud varem ajakirjanduses arvamust, et Eestis on vähe sallivust. Kas ta õpetas sel moel eestlannadele sallivust?

Kõnealune sudaanlane on 2013. aasta oktoobris Eestisse saabunud ja siin varjupaika palunud Sudaani kodanik Muhammad Ibrahim Uthman, kes on varemgi vägivaldsusega silma paistnud – Objektiiv kirjutas 2016. aastal Õhtulehele tuginedes: “Sudaani kodanik Muhammad Ibrahim Uthman ründas tänavu kevadel kaubanduskeskuse turvatöötajat, ähvardades teda tappa. Prokuratuur aga lõpetas vägivaldse pagulase suhtes algatatud kriminaalasja “avaliku huvi puudumise tõttu”.”

15. septembril 2016 lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse, leides, et Muhammadi õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ilma kriminaalkorras karistamata. Nagu näha, juhtus vastupidine – nüüd kahtlustatakse meest vägistamises, kusjuures Õhtulehe loo põhjal on mees ennast alati priviligeerituna tundnud. Pagaripoiss Muhammadi kohanemisraskused jõudsid prokuratuuri vaatevälja ja kadusid sealt kiiresti

Sudaanlane väitis, et tüdruk “ise tahtis” – näis, kas prokuratuur ja kohus seda usuvad, kui see asi kord lõpusirgele jõuab. Lääne-Euroopa näited ütlevad, et “kallid külalised” pääsevad üldjuhul väga kergelt, nagu ka eelnimetatud egiptlane, ja võivad isegi Eestisse edasi jääda, ilmselt mõne aja pärast ka kodakondsust taotleda. Eesti kohtusüsteem paistab aga silma Lääne kolleegide poliitkorrektsuse ülevõtmisega.

Muhammad Ibrahim Uthmani kuriteo menetlemine ja kohtumõistmine ei tohiks mingil juhul avalikkuse eest varjule jääda – see võib Aafrika vägistamiskultuuri siiagi kinnistada.

Viimasel ajal räägivad ka liberaalid palju naiste kaitsmisest vägivalla eest (brasiillasest jalgpallitreener) – praegu oleks õige aeg nõuda seda eestlannale, kes langes võõramaalase ohvriks. Või on hoopis migrandist sudaanlane feministidele “oma”?

Uued Uudised märgivad ära sedagi, et Tallinnas mehe poolt süüdatud süürlanna edasise saatuse vastu meedia huvi ei tunne – see teema ei mahu samuti poliitkorrektsuse raamidesse, sest mängus on pagulaste teema.

Loe ka Musta mandri vägistamiskultuur on jõudnud Tallinnasse ning Õhtulehe Kohtunik: vägistamine on osa mustanahaliste kultuurist, kusjuures viimases loos on kirjas ka fakt: Lõuna-Aafrika Vabariigi valgenahaline naiskohtunik Mabel Jansen kirjutas Facebookis, et vägistamine on osa mustanahaliste kultuurist. Küsitlustulemuste põhjal on koguni 37,4% küsitletud LAVi meestest tunnistanud, et nad on elu jooksul vähemalt korra naise vägistanud.