20.01.2022
NATO ja teised
USA presidendi Joe Bideni äsjane esinemine, milles ta tunnistas, et Vene vägede “väike sissetung” Ukrainasse ei pruugi kutsuda esile Lääne tõsist reageeringut, on kahjustanud lääneriikide ühtsust ning võib anda Venemaale lisajulgustust. Ka Eestil on väga raske võimaliku invasiooni korral oma liitlastele loota, kuid sellest on juba hilja aru saada. Kui keegi veel mäletab, millise rünnaku alla sattus EKRE liidreid Mart Helme, kui rääkis vajadusest mõelda NATO kõrval meie julgeolekus ka plaan B-le, siis need ründajad võiksid nüüd punastades peeglisse vaadata, kuigi see enam ei aita.
“Ma arvan, et võimalus [Vene rünnakuks] oli niigi kõrge. Aga see [Bideni esinemine] kinnitas seda, et Läänes on kõhklusi ja vaidlusi selle üle, kuidas Venemaad heidutada ja kuidas reageerida uuele rünnakule. Nii et osana laiemast pildist võis eilne Bideni esinemine anda Venemaale lisajulgustust,” ütles ütles välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik täna ERR-ile.
Kui eelmisel nädalal Lääs näitas ennast üllatavalt ühtsena Venemaa suunal, siis viimastel päevadel nähtu annab tunnistust sellest, et tegelikult see pilt nii hea ja ühtne ei ole, tõdes Raik.
„Seda ju ka Biden ütles, et ta eeldab, et mingil moel Vene rünnak toimub,” tõdes Raik. “Väga võimalik, et [rünnak] toimub mingil üllataval moel ja sellisel moel, et Lääs jääbki vaidlema selle üle, kas see nüüd on piisavalt tõsine selleks, et näiteks karme finantssanktsioone või energiasektorit puudutavaid sanktsioone kehtestada.”
Raik leidis, et ebaselgust Lääne positsioonidesse lisas ka Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kolmapäevane esinemine Euroopa Parlamendis, milles ta propageeris Euroopa Liidu suuremat autonoomsust julgeoleku tagamisel Euroopas.