29.06.2022
Kaja Kallas mängib Venemaale kätte võimaluse alustada Eesti ülevõtmist läbi sotsiaalsete plahvatuste.
Nagu ikka, teatab meedia peaminister Kaja Kallast kiites NATO erilistest otsustest, kuid paraku leiab uudistest vähe head Baltikumile – väed siirduvad teistesse riikidesse, nagu ka pärast eelmist alliansi tippkohtumist, mil need paigutati Ida-Euroopasse, mitte Balti riikidesse.
Nii kirjutab ERR: Ameerika Ühendriigid rajavad Poola uue püsiva armee peakontori ja toovad Euroopasse juurde täiendavad maa-, õhu- ja merejõud vastukaaluks Vene ohule, teatas USA president Joe Biden kolmapäeval.
USA toob kaks sõjalaeva Hispaaniasse, kaks hävituslennukite F-35 eskadroni Ühendkuningriiki, maaväed Rumeeniasse ja õhukaitseüksused Saksamaale ja Itaaliasse. Sellele lisanduvad üksused Baltimaades, vahendab Reuters.
USA armee peakontor Poolas tähendaks ka toetuspataljoni lisamist riiki, mis oleks esimene püsiv USA sõjaväebaas NATO idatiival.
Poola erinevad valitsused on pikalt soovinud enda riiki USA sõjaväebaasi Vene ohu tõrjumiseks. Poola valitsuspartei juht Jaroslaw Kaczynski ütles aprillis, et riik on valmis enda territooriumile lubama ka USA tuumarelvi.
Enne pingete kasvu lääneriikide ja Venemaa vahel oli Reutersi andmetel Poola lääneosas 4500 USA sõdurit.
Bideni sõnul lisatakse rotatsiooni korras Rumeeniasse 3000 sõdurit ning sellele lisaks veel 2000 inimest. Balti riikidesse on kavas juurde tuua soomusüksuseid, lennumasinaid, õhukaitset ja eriüksuseid.
Nagu näha, mainitakse Balti riike vaid nagu muuseas.
BNS lisab: Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et liitlaste vahel valitses kolmapäevasel Madridi tippkohtumisel täielik üksmeel ning NATO mõtteviisis on toimunud põhimõtteline muutus, mis tõi kaasa ajaloolised otsused alliansi idatiiva tugevdamiseks ja Eesti kaitseks.
Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul luuakse Eesti kaitseks mõeldud NATO raamistikus tegutseva diviisi struktuur, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui teiste liitlaste panustest. „Diviisi juhtimisstruktuuri loob Eesti Ühendkuningriigi toetusel. Diviisi struktuuri loomisega alustatakse järgmiste kuude jooksul. Diviis hakkab paiknema NATO käsuahelas,“ ütles Laanet.
Lisaks otsustasid liitlased kaitseminister Kalle Laaneti sõnul idatiiba tugevdada kuni brigaadi suuruse üksusega neis riikides, kus oht ja vajadus sõjalise tugevduse järele on kõige suurem.
„Ühendkuningriik on otsustanud täiendavalt määrata Eesti kaitseks brigaadi, mille staabielement ja osad allüksused hakkavad paiknema Eestis,“ ütles Laanet. Oluline on, et Ühendkuningriigi brigaadi osised koos täiendavate sõjaliste võimetega hakkavad rahu ajal roteeruma Eestisse ning harjutama Eesti kaitset reaalsetes tingimustes. See tagab Briti üksuste kõrge valmiduse ja igakülgse koostöö Eesti üksustega nii kriisi kui vajadusel ka sõja tingimustes.
Eestisse jäävad ettenähtavas tulevikus kohale kaks Briti pataljoni ning Prantsuse ja Taani kompaniid. Samuti jätkub Eestist Balti õhuturbe missioon, mida liitlased on võimelised kiiresti tugevdama.
Nagu neist uudistest selgub, midagi Eestisse tuleb, aga põhirõhk on Poolal ja muul Euroopal. Midagi lubab suurendada Suurbritannia, kuid tundub, et Baltimaades suuri lisavägesid oodata pole. Peaminister Kaja Kallasel pole nüüd küll millegagi hoobelda.