Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kas kohtuniku tagandamine moslemiga seotud kohtuasja tõttu loob õigusliku pretsedendi?

-
08.02.2018
1PL23NOV06A114
© Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Eesti kohtusüsteem tagandas moslemiga seotud kohtuasja tõttu ametist kohtuniku, mis võib olla esimene omataoline pretsedent, tuues kaasa poliitkorrektsuse vohamise õigusruumis.

Viru maakohtu kohtunik Pille Aver tagandati esmaspäeval lõplikult kohtunikuametist — talle pandi süüks moslemiga abiellunud naise solvamist kohtuistungil, kus viimane soovis lahutust, kirjutab Postimees.

Averi tagandamiseni viinud kohtuistung toimus mullu 21. juunil, mil tsiviilasja käigus soovis eestlanna lahutada oma abielu välismaalasega. Istungile eelnenud päeval olid kaitsepolitseiametnikud teinud kohtunikele koolituse, kus räägiti muuhulgas, et Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus ei täheldata islamiradikaliseerumist, kuid samas on suurenenud riskiriikidest pärit islamisuliste immigrantide huvi fiktiivsete abielude sõlmimise vastu, et pääseda Schengeni viisaruumi.

Ka selles juhtumis oli välismaalasest mees moslem. Naine ja mees olid tutvunud internetis ning üsna lühikese aja järel abiellunud. Üsna pea pärast liidu sõlmimist tuli välja, et mees on äärmuslike usuvaadetega ja veenis ka naist moslemiks hakkama. Pärast korduvat perevägivalda mõistis naine, et abielu ja ühine laps olid mehele vaid ettekääne, saamaks liikumisvabadust Euroopas.

Kohtuistungil küsis Aver naiselt mitu küsimust, mida naine pidas solvavaks. Naine kaebas Viru maakohtule, mispeale algatati 5. juulil järelevalvemenetlus ning 8. augustil distsiplinaarmenetlus.  Averile määrati seaduses ette nähtud rängim karistus ehk ametist tagandamine. Ta kaebas otsuse edasi, aga üldkogu ei muutnud seda.  Riigikohtu üldkogu otsusega lahkus Aver teisipäeval ametist.

Postimehes on kirjas ka kohtuniku fraasid, mis esmapilguga vaadatuna võivad tunduda ülekohtused ja õigusmõistjale sobimatud, kuid seda võtab kokku üks kommentaar loo all: “Tegelikult kohtunik ei solvanud ega ka tahtnud solvata kedagi. Ta tahtis saada lihtsalt veendumust, kas tegemist fiktiivse abieluga või mitte. Tunnetada ja meelitada kohtualustelt välja tõde. Ju kohtuniku sisetunne, mis alati ei tarvitse olla õige, kahtlustas midagi.”

Igal juhul maksab selle looga seoses häirekell tõsiselt helisema panna, sest ka tegelikkuses oli kõnealune moslemimees äärmuslane ja naise argumendid piirduvad isikliku solvumisega, mida praegune vasakliberaalne agenda igati diskrimineerimise värvingutes vaatab. Tegelikult polegi ju selge, kas kohtunik Averi tagandamiseni viis eestlanna pahandamine või moslemitega seotud abielude tõelise olemuse paljastamine, kuid otsuse eriline karmus lubab oletada viimast.

Kolmandast maailmast pärit inimestega abiellumine tollele elamisloa saamise nimel, mille eest lubatakse Euroopa Liidu kodanikule suurt raha, on paraku kogu Euroopas üsnagi tavaliseks saanud. Enamasti kaasneb sellega ka abiellu heitnud naise suur pettumus, kui teda kas petetakse rahaga või siis selgub, et kuum lõunamaa mees on tegelikult vägivaldne või koguni äärmuslane. Kuigi Euroopa riikide kohtud suhtuvad üldjuhul fiktiivabieludesse karmilt, ei luba poliitkorrektsus neil sageli toimunu sisu avalikkusele avada.