10.11.2019
Illar Lemetti
Praeguse maaeluministri Mart Järviku räigemaks ründajaks on tema eelkäija Urmas Kruuse, kelle ametisoleku ajal ametisse saanud kantsler Illar Lemetti taob nüüd istuvale ministrile nuge selga.
Urmas Kruuse oli maaeluministri ametis alates alates 9. aprillist 2015 kuni ametist lahkumiseni valitsusevahetuse tõttu 23. novembril 2016. Illar Lemetti on alates 4. aprillist 2016 on ta maaeluministeeriumi kantsler, enne oli ta samas ministeeriumis asekantsler.
Ilmselgelt sai Lemetti ametikõrgendust reformierakondliku maaeluministri Urmas Kruuse ajal, kes ründab praegust valitsust igast asendist – ja teda toetab selles sõjas talle lojaalseks jäänud Lemetti.
Pole mõtet rääkida lapsejuttu ametnike apoliitilisusest – nendelgi on omad poliitilised eelistused ja samas moraalsed kohustused oma ametisse määrajate ees. Idee poolest oleks hea, kui ametnik ei hooliks valitsuse ja riikliku poliitika muutumisest ja teeks igapäevatööd riigitruult edasi, aga Illar Lemetti tõestab, et mitte kõik ei suuda seda.
Sama rumal oleks rääkida, et Eesti ametkondades on kõik korras, et vaja on vaid peenhäälestust ja et ametnikud on kõik kompetentsed – ametkondades esineb ohtralt stagnatsiooni, hangumist ja ideede puudust ning mõned ametnikud, kes varem olid asjalikud, loksuvad nüüd mugavustsoonis kaasa, peljates mistahes muutusi ja töötades nende algatajatele kas aktiivselt või passiivselt vastu.
EKRE osalusega valitsus teeb ühiskonnas palju muudatusi, mis paljudele ametnikele ei meeldi, sest see häirib nende mugavust ja sissetöötatud elurütmi. Kuivõrd opositsioon üritab räigelt mistahes vahenditega valitsuse tööd halvata, siis on sinna kaasatud ka endised tänuvõlglased oma ametite eest.
Ametnikkonda ei kuidagi enam riigile lojaalseks pidada sel lihtsal põhjusel, et ka nemad on inimesed ja Eesti ühiskonna polariseerumine ei jäta neidki puutumata – eks sealgi on leerid opositsiooni ja koalitsiooni toetajatest.
Ideaalne oleks ju see, kui oma poliitilised eelistused jäetaks tahaplaanile ja istuvale ministrile oldaks lojaalne kasvõi selles ulatuses, et ei õõnestataks tema jalgealust – aga Lemetti, Siim Sikkut ja paljud teised nendesugused tõestavad, et oma noapisted ülemusele on tavaliseks asjaks saanud.
Päris kindlalt on olemas ametnike süvariik – ringkäenduse süsteem, kus üheskoos ei lasta uutel võimule tulijatel ametnikkonna mugavust häirida, neid soojadelt kohtadelt minema peletada, nende rahakotti täitvat poliitilist süsteemi muuta – kes seda üritab, see hävitatakse. Ametnikel on tohutu kogemus olemas, kuidas seadused enda kasuks tööle panna ja seda on praegu nii hästi näha, et toimuvast võiks põhjaliku populaarteadusliku raamatu valmis kirjutada.
Võiks veel lisada, et oma meeskonna loomine lojaalsetest inimestest ja vastutöötajate vallandamine seaduslikkuse piirides on uute võimupoliitikute puhul ülimalt normaalne, sest vastasel korral ei tule loovast tööst midagi välja – seda teeksid võimule tulles kõik poliitilised jõud. Nii et kui Lemetti hundipassi kätte saab, oleks see igati õiglane.
Muide, Kruuse tegi ka ise ministeeriumis puhastust, vallandades VTA juhi Ago Pärteli, mida viimane pidas poliitiliseks sammuks.