26.04.2018
Illegaalid
Üha enam torkab silma see, et pagulased ei näita välja mingit soovi kodumaale naasta ning et Eesti riik otsib kõikvõimalikke kõrvalteid, mis võimaldaks neil siia pidama jääda.
Eestis varjupaiga saanud pagulastel on õigus oma nime vahetada ning perekonnaseisuametitel ei ole alust sellest keeldumiseks, leiab õiguskantsler Ülle Madise.
Madise avaldas oma seisukoha tema poole pöördunud isikule, kes vahendas pagulast, kelle taotlust nime muutmiseks keeldus Tallinna Perekonnaseisuamet vastu võtmast. ” Nime muutmine võib aidata tagada isiku julgeolekut, kui pagulase staatus on antud tagakiusamise kartuse tõttu,” lisas Madise.
Päris kaheldav on see, miks peaks see pagulase julgeolek Eestis viibides ohus olema? Või on tegelik nimi millegagi nii määritud, et sellega Eestis enam tegutseda ei saa — meil on juba kogemus kahe aafriklasega, baaripidajatega, kelle nimed vajaksid tõesti uute petuskeemide jaoks muutmist. Või on tegu naisesüütajaga, kelle taust Viljandis Süüria kommete õpetamisel paljastati?
Ei maksa imestada ka selle üle, kui nime tahetakse vahetada kodumaal toime pandud roimade tõttu. Kuna Läände jõudnud tagakiusatud immigrant peaks siin olema kaitstud, siis pole välistatud, et nimemuutus peaks vähendama hoopiski kurjategija tabamise võimalikkust. Erilist kahtlust äratab see, et vähemalt islamimaailmas on austus oma suguvõsa ja isanime vastu eriti suur ning seda niisama lihtsalt ei vahetata. Nii et alustada tuleks nimevahetaja taustauuringust. Kuid ka kõik need uuringud, mida Eesti emissarid väidetavalt Kreeka ja Itaalia põgenikelaagrites teevad, on küsitavad — kas paarkümmend aastat sõjaolukorras olnud Iraagil üldse ongi mingeid andmebaase, kust näiteks iraaklaste tausta uurida? Läänel omakorda on ilmselt vaid juhtivate pühasõdalaste andmed, mitte aga mõne piirkonna omakaitsesalkade omad — aga see selleks.
Madise viitab, et nimeseaduse kohaselt võib Eesti haldusorgan või kohus anda välisriigi kodanikule ja ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele, kes ei ole ühegi riigi kodanik, isikunime. Samuti näeb siseministri määrus nr 45 ette, et nime muutmist võib taotleda ka Eestis elamisloa alusel viibiv välismaalane, kes ei ole ühegi riigi kodanik. “Pagulase staatuse saanud isiku nime muutmise küsimuse võib lahendada õigusaktide tõlgendamise teel, seega ei ole alust vaidlustada nimeseaduse kooskõla põhiseadusega,” märkis õiguskantsler Madise. Pange tähele, roheline tuli tõlgendamisele!
“Riigikohus on sedastanud, et õigusaktide sisustamisel tuleb eelistada tõlgendust, mis tagab põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse. Mitme tõlgendusvõimaluse puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kuna ka pagulase staatuse saanud isikutele laieneb põhiõigus muuta oma nime ning pagulaste õiguslik olukord erineb teistest kolmandate riikide kodanike olukorrast, sest sisuliselt on nad samasuguses olukorras nagu kodakondsuseta isikud, on võimalik nimeseadust tõlgendada kooskõlas põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega,” märgib Madise. Hästi arusaadav, kas pole? Põhiseadus on esmane, aga võimalikud on ka kõik teised variandid!
Huvitaval kombel tegelevad juba kooseluseaduse osas kohtulikku aktivismi ilmutanud Riigikohus ja ka õiguskantsler üha aktiivsemalt tõlgenduste otsimisega neis asjades, mis lubaks siia eksportida kõike võõrapärast, globalistlikku ja multikultuurset, kuid ei sekku toetavalt asjadesse, mis aitaks hoida kõike eestlaslikku, näiteks hümniseadusesse või hiite säilitamisega seotud kohtuasjadesse.
Pole teada, kas kõnealune pagulane otsustas uue nimena kasutada eestipärast nime või muutis näiteks araabia nime alglosaksi-pärasemaks, mis võimaldaks tal uue nimega kogu Euroopas reisida ja uut elukohta otsida. Kui aga jutt on eesti nimest, siis pole ime, et õiguskantslerilt julgustust saanud Muhamedist saab siin tõmmut verd Mihkel ning Kaljulaidi ja IRL-i unistus avatud eestlusest ongi täitunud.